Õppetöö kriisi ajal

Sellelt leheküljelt leiad haridusvaldkonnas kehtivad juhiseid, materjale ja nõuandeid kriisiolukorras toimimiseks.
  • Jätkuvalt kõrge viiruseleviku tõttu, tuleks õppetöö korraldada võimalikult hajutatult, järgida hügieeninõudeid ja tegutseda püsivalt samade liikmetega gruppides. Viiruse tõkestamiseks on kõige tõhusam viis vaktsineerimine (alates 12. eluaastast).

  • Alates 1. novembrist algas viiruse leviku tõkestamiseks ning koolikollete vältimiseks 1.–12. klasside õpilaste kiirtestimine. Testid on lapsesõbralikud ning hõlpsasti kasutatavad ning nende tegemine on juhendamisel jõukohane kõikidele õpilastele.

  • Alates 1. novembrist peavad ka 12–17.aastased (kaasa arvatud) esitama tegevustes osalemiseks tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta või negatiivse PCR/antigeen-RN testi. 

    1218-aastased ja 2021/2022 õppeaastal 19-aastaseks saavad lapsed ja noored, kes õpivad üldharidus- või kutsekoolis, ei pea COVID tõendit esitama huvihariduses ja - tegevuses, noorsootöös, täienduskoolituses ja -õppes ega sportimisel ja treenimisel, kus kehtib samasugune testimise, lähikontaktsuse ja eneseisolatsiooni kord nagu üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses.

    18-aastastele ja vanematele kehtib jätkuvalt vaid vaktsineerimise või läbipõdemise tõend.

  • 1. septembrist kehtib haridusasutustes lihtsustatud karantiini kord. Neis üldharidus- ja kutsekoolides, kus õppetöö algab varem, saab juba enne seda rakendada lihtsustatud korda.

Üldised põhimõtted, et hoida haridus avatuna

2021/2022. õppeaastal on esmatähtis hoida haridus- ja noorsootööasutused kõigil haridustasemetel ja -liikides avatuna ning arvestada kõikide ohutusega. Käimasoleval õppeaastal tuleb viiruse leviku tõkestamisel lähtuda järgmistest põhimõtetest:

  • Piirkondlik lähenemine. Otsuste puhul on oluline lähtuda piirkondlikust olukorrast.  Terviseamet saab nakkusohu piiramiseks teha otsuseid ja ettepanekuid lähtuvalt regionaalsete kriisistaapide ettepanekutest.
  • Vaktsineerimine. See on parim viis tõkestada viiruse levikut ning kaitsta iseend ja oma kaaslasi.
  • Testimine. Et vältida koolikollete tekkimist, peavad nii õpilased kui ka õpetajad ja teised koolitöötajad end testima. Novembri esimesel kahel nädalal testitakse kolm korda nädalas. Edaspidine testimisvajadus määratakse kindlaks vastavalt olukorrale.
  • Karantiin. Täielikult vaktsineeritud või viimase 6 kuu jooksul COVID-19 läbi põdenud töötajad ja õpilased ei pea lähikontaktsena jääma karantiini. 

    Lihtsustatud karantiin. 2021/2022. õa 19-aastaseks saavad vaktsineerimata noored, kelle lähikontakt oli koolis, huvitegevuses või noorsootööasutuses, saavad jääda lihtsustatud karantiini juhul, kui nad annavad negatiivse PCR-testi 4 päeva pärast lähikontakti (mitte varem). Lähikontaktsuse teadasaamisest kuni testitulemuse selgumiseni tuleb jääda koju. Lihtsustatud karantiin kestab 10 päeva alates lähikontaktist ning sellel ajal tohib negatiivse testitulemuse saanu osaleda kasvatustegevuses, huvitegevuses ja noorsootöös.
  • Mask. Siseruumides maski kandmine on õpetajatel rangelt soovituslik. Maski soovitame tungivalt kanda ka õpilastel (nt õppetunni välisel ajal), eriti kui puututakse kokku teiste klasside õpilastega.
  • Haigena kodus. Mistahes haigustunnuste esinemisel tuleb kõigil (ka vaktsineeritutel) jääda koju ning võtta ühendust oma perearstiga, kes vajadusel suunab PCR-testile.
  • Hajutatus. Tegevustes tuleb lähtuda hajutamise ja gruppides töötamise põhimõttest, kus rühmaliikmed on pidevalt samad. Aktustel ja teistel suurematel kogunemistel tuleb jälgida 50% ruumitäituvust.
  • Ventilatsioon. Hea ventilatsioon vähendab ruumis aerosooliosakeste hulka ning ka viiruse levikut. Sõltuvalt hoone ventilatsioonist tuleb ruume pidevalt tuulutada või veenduda ventilatsioonisüsteemi õiges seadistuses. 
  • Hügieen. Viiruse leviku piiramiseks on tähtis kätepesu, võimalikult ohutu aevastamine ja nuuskamine, üldkasutatavate esemete ja pindade puhastamine ja katsumise vältimine.

Info, juhised ja nõuanded distantsõppe korraldamiseks

Distantsõpe e kaugõpe on õppevorm, kus õppijad ja õpetajad on füüsiliselt üksteisest eraldatud.

Digiõpe on digivahendite abil tõhustatud õppimise viis mistahes õppevormis (nt kaugõppes, lähiõppes, põimõppes).

Hajaõpe e paindõpe on kontaktõppe korraldamise üks viise, kus korraga (st samal ajal) on osa õppijaid füüsilises ja osa virtuaalses ruumis.

Kontaktõpe on samas füüsilises või virtuaalses õppekeskkonnas toimuv õppetöö, milles osalevad korraga (st samal ajal) nii õppija kui ka õpetaja, õppejõud või koolitaja (nt loeng, seminar, juhendamine, konsultatsioon jne).

Lähiõpe on õppevorm, kus õpe toimub ühises füüsilises ruumis (nt üldhariduskoolis enamasti klassis ja kõrgharidusasutuses üldjuhul auditooriumis).

Põimõpe on õppevorm, kus osa õppest toimub lähi- ja osa kaugõppena.

Veebiõpe on õppevorm, kus õppetöö toimub täielikult veebipõhise kaugõppena.

Koduõpe ei tähenda sama, mida distantsõpe. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi saab laps koduõppel olla kas tervislikel põhjustel või lapsevanema soovil. Koduõpet tervislikel põhjustel korraldab lapsele kool, kuid see on siiski väga erandlik meede, mille rakendamiseks vaja Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna soovitust. Koduõpet lapsevanema soovil korraldab ja rahastab vanem ise, selleks tuleb esitada koolile taotlus hiljemalt 20. augustiks I poolaastaks koduõppele jäämiseks ja hiljemalt 20. detsembriks II poolaastaks koduõppele jäämiseks.

Naine õpetab poissi
Tüdruk lahendab arvutis ülesandeid
Poiss nutiseadmes

Digiõppest ehk digivahendite abil tõhustatud õppimise viisist on palju kasu nii distantsõppe, lähiõppe kui ka põimõppe korraldamisel.

NB! Kui õpilasel puudub kodus arvuti/nutiseade, siis tuleks esmalt arutada seadme perele koolist laenamise võimalust, kuid võimalik on pöörduda abi saamiseks ka Facebooki gruppi "Igale koolilapsele arvuti!"

Kõigile õpilastele ja õpetajatele ei pruugi õpe digitehnoloogiliste vahendite abil sobida. Turvalisem võib olla vähemalt osaliselt jätkata ka distantsõppes õpetamist juba tuttavate vahendite abil: õpikud ja töövihikud, aga ka last kodus ümbritsevad ilukirjanduslikud ja teatmeteosed, ajakirjad-ajalehed, lauamängud, looduslik keskkond, lillepott seemnete külvamiseks või köögikaal kuivainete kaalumiseks.

Paindlikkus ja vastastikune mõistmine on sujuva ja tulemusliku kodusõppe alus. Rohkem kui tavaliselt tuleb väärtustada positiivset meeleolu, paindlikku õppijakeskset lähenemist ning kollegiaalset kokkuhoidu.

Endiselt on oluline, et õpilased tegeleksid järjepidevalt mõtestatud õppimisega. Õpetaja on abiks eelteadmistega seoste loomisel, lähenedes teemale eri nurkade alt, pakkudes huvipakkuvaid ja arendavaid ülesandeid. Kinnistamine ja kordamine olgu samuti läbimõeldud ja tõhus:

Poisid kodus õppimas

Kodusõppes on lastel (ja vanematel) turvalisem jätkata sarnaste materjalidega, mida on õpetaja tavapäraselt koolis kasutanud. Õpetaja õpetamisjuhised on nüüd põhjalikumad, ülesanded täpsemateks sammudeks jagatud ning näitlikustamiseks on rohkem e-keskkonna materjale. Õpetajad saavad kasutada varasemaid tehnoloogilisi ja koostööoskusi ning õppida juurde uusi oskusi. Sellegipoolest ei ole paber ja pliiats kuhugi kadunud.

Kodusõppes on hea ära kasutada keskkonnad ja materjalid, mis õpilasi ümbritsevad: ilukirjanduslikud ja teatmeteosed, ajakirjad, ajalehed, lauamängud, looduslik keskkond, kodus leiduvaid vahendeid uurimuslikuks õppeks (seemnete külvamiseks lillepott, ajalehtedest, ajakirjadest lõigatavad tekstid ja pildid, kaalumiseks kuivainete varud, liikumisega seotud mõõtmised: sammude ja teekonna pikkused, kiirused, maastiku kirjeldused, ilmavaatlused, puudel ja põõsastel toimuvad muutused jne). Näiteks võiks õpilastele korraldada leiutamiskonkursi. Leiutisi võiks pildistada ja teistele näidata. 

Kuna eriolukorra tingimustes on liikumisvõimalused oluliselt piiratud, suureneb uurimusliku õppe, eelkõige kodukoha uurimise tähtsus. Kui olukord võimaldab ja saab teiste inimestega distantsi hoida, siis võib kodukandis uurida loodust, ajalooga seotud mälestusmärke, hooneid vmt. Kindlasti on kodukohas objekte, mille päritolu või funktsioon vajab uurimist ja ümbermõtestamist. Siin võib ühendust võtta ka kohaliku omavalitsusega. III kooliastmes võib seda ühitada ka kohustusliku loovtöö tegemisega. See annab muu hulgas võimaluse liikuda värskes õhus!

HEV laste õppe korraldamiseks on tasuta kättesaadavad materjalid, mida saab tellida trükisena või laadida alla ja printida pdf-ina. Ka õpetajad, kelle klassis on hiljuti Eestisse saabunud/naasnud õpilased, saavad ideid sobivateks iseseisvateks ja lähiümbrusega seotud ülesanneteks lihtsustatud õppe materjalidest:

NB! Õppesisu on leitav teema-, mitte klassipõhiselt, sest RÕK ja LÕK on ajalises nihkes.

Piiratud liikumisvõimaluste tingimustes saab õpilast innustada rohkem lugema (sh nt kohalikke ajalehti ja erinevaid ajakirju Digaris, e-raamatuid jne), lähtudes õpilasele antud ülesandest.Samamoodi saab kasutada ka ERR arhiivi ja keskkonda Jupiter: filmide/saadete vaatamine ja nt arutelu kirjutamine või videos arutamine. Linke filmidele saab ka filmimuuseumist.

Õppetöö korraldamisel tuleb arvestada, et kui õpilane peab korraga tegelema paljude uute keskkondadega, võib see olla nii temale kui ka vanematele uus ja keeruline, segadusttekitav ning ajamahukas. Lisaks keskkondades orienteerumisele hakkavad tööd mõjutama mitmesugused tehnilised tegurid, nagu leviku kiirus, dokumentide maht, tehnika ja programmide vanus jne.

Harjutamiseks sobivad ka sisselogimist mitte vajavad keskkonnad. Alati ei ole vaja täpselt näha, mida õpilane hetkel teeb. Soovitatav on valida vähemalt I kooliastme õpilase jaoks üks õppekeskkond, kuhu materjalid ja tööd pannakse. Näiteks: kui peale e-kooli on veel Google Classroom, siis võiksid kõik seda klassi õpetavad õpetajad ühte Classroomi asjad panna (mitte nii, et klassiõpetajal on oma ja võõrkeeleõpetajal oma jne).

Paberkandjal materjalid on alles, mõne töö võib täiesti rahulikult paberi ja pliiatsi abil teha.

Kõige eelneva juures on õpetajate koostöö märgilise tähtsusega! Kui klassiõpetaja saab luua õppimiseks aineteüleseid lõimitud tegevusi ja ülesandeid, siis II ja III kooliastmes saavad seda teha aineõpetajad koostöös ainetevahelises lõimingus. Nii muutub õppimine tähenduslikuks, toetades tervikpildi kujunemist. Sellisel planeerimisel saab kavandada mitme päeva õppetegevused korraga, kus ainete õpetajad saavad anda ühise probleem- või projektülesande. Töö tulemus peaks andma õpilasele eduelamuse. Hea võimaluse koostööks annab ka lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe). Abiks on kindlasti järgmised materjalid: 

Tänuväärset nõu ja abi saab kolleegidelt. Facebookis on loodud mitmeid gruppe koduõppe toetamiseks:

Kasulikud on ka erinevate õpetajate Youtube’is ja Facebookis jagatud ideed (nt Allar Veelmaa matemaatika tund 11. klassile). Õpetajad saavad koostöös:

  • Luua ja planeerida teemapõhiseid projekte, uurimuslikke ja loovülesandeid, et täita mitme aine eesmärke ja tulemusi samaaegselt.
  • Pakkuda õpilastele valikuvõimalusi teemade vahel, o tagasisidestamisel anda ühe töö põhjal tagasiside mitmes aines.
  • Jagada omavahel tööd tagasisidestamiseks mitme aine eesmärke silmas pidades.
  • Jagada õpilastele vastastikku tööd tutvumiseks ja tagasisidestamiseks (ehk teiste teemade õppimiseks kaaslastelt).

Tagasisidestamisel on hindelisest hindamisest on olulisemal kohal kujundav hindamine, et õpilane teaks, kuidas edasi liikuda. Tagasiside peaks olema selgesõnaline ning julgustav ja pingutust tunnustav. Õppimisel on vead vajalikud ja teretulnud, sest analüüsiga saab neist koos õpetajaga õppida.

Tööde esitamiste aegade osas tuleks olla paindlik ja arvestada ka vanemate päevarütmiga. Iga täidetud lehekülge või lahendatud ülesannet ei ole mõistlik lasta endale samal päeval tagasi saata. Kindlasti ei tohiks praeguse kodusõppe ajal hinne sõltuda töö esitamise kellaajast. Nädalatöö andmisel lisada ka soovitused, kuidas seda osadeks jagada, et õpilane jõuaks töö valmis õigeks ajaks. Kodusõppe koolipäev ei tohiks venida pikemaks kui tavapärane koolipäev.

Lapsevanemat tuleks julgustada häbenemata teavitama õpetajat, kui vanem jääb kodus õppekorraldusega hätta. Kõigile on see olukord uus kogemus ja koostöös sujub kõik kindlasti paremini.

Praegused sündmused on omamoodi õppetund – kasutagem ka seda ära erinevates ainetes eakohaste õpiülesannete loomisel tulevikus.

Harno koolituskeskus pakub õpetajatele, haridustehnoloogidele ja koolijuhtidele distantsõppe toetamiseks mitmeid koolitusi.

Tellimuskoolitused

Harno koolituskeskusel on mitmeid digipädevusalaseid sisekoolitusi, kus osaleb ühe kooli meeskond. Koolitus on distantsõppe vormis, seda viib läbi praktikust koolitaja ning on tasuta.

Distantsõpet toetavad tellimuskoolitused:

Koolitus: Täpsem info: Tellimine:
Õpikeskkond MS Teams https://koolitus.edu.ee/course/2172 triin.kaasik@harno.ee 
Digialgus - Infotehnoloogia ja koostöö. Google ühistöövahendid https://koolitus.edu.ee/course/2166 triin.saar@harno.ee 
Õpiraskustega õppija õppetegevuse toetamine IKT abil https://koolitus.edu.ee/course/1444 triin.saar@harno.ee 

Harno koolituskeskus on korraldanud erinevatel teemadel palju veebiseminare. Sellelt lehelt leiate salvestused nendest veebiseminaridest, mis on aktuaalsed ka praegu. Võimalusel on veebiseminaride juurde lisatud ka juhendid. Paljude juhendite autorid on Eesti Haridustehnoloogide Liidu haridustehnoloogid.

Soovitused

  • Valige pakutud nimekirjast eelkõige keskkond või keskkonnad, mille kasutamises kool on kokku leppinud.
  • Videotundides keskenduge aktiivõppemeetodite kasutamisele, sest kodus hajub õppijate tähelepanu väga kiiresti.
  • Enne kui hakkate looma uut õppematerjali, veenduge, äkki on selline materjal juba olemas.
  • Veebipõhise testi koostamisel tuleb põhjalikult läbi mõelda kõikvõimalikud vastuste variandid.
  • Kui plaanite oma ekraanisalvestust avaldada, siis peate arvestama autoriõigustega.
  • Videotöötluse puhul on kõige olulisem valida õige programm vastavalt vahendile. Tihti on teie nutitelefon võimekam kui arvuti.
  • Digiturvalisus on teema, millest algab kogu töö. Kui esialgu polnud plaanis, siis soovitame tungivalt ka need siin leheküljel soovitatud veebiseminarid ära vaadata.
  • Eriti kriisiperioodil on ülioluline täpne ja operatiivne kommunikatsioon. Vahel hakatakse kohe tegutsema, enne kui mängureeglid paigas. Sellest võib aga hiljem paksu pahandust tulla.

Kõik Harno koolituskeskuse veebiseminarid on leiatavad Harno YouTube’i kanalilt.

 

Elektroonne testimine

JuhendidWizerClasstimeGoogle FormsQuizizzKahootSocrativeQuizalizeMS FormsWizerGenially 

    Ekraanisalvestus

    JuhendidLõikeriist (Snipping tool)Screencast-O-MaticScreencast-O-Matic rakendus nutiseadmeleMS PowerPointi salvestusXbox mänguribaEkraanivideo OpenBoardiga 

      Videotöötlus

      Juhendid: ShotCutIMovieFilmoraFilmora GoDaVinciResolveKinemasterBiteable 

      Vaimne tervis

        Küsimused ja vastused

        Küsimused ja vastused on esitatud teemade kaupa, videoformaadis. Sulgudes on küsimustele vastanud haridustehnoloogi nimi. 

        Distantsõppe korraldus

        Videotund

        Keskkonnad ja töövahendid

        Õppematerjalid

        Andmekaitse

        Kasulikke linke, materjale ja viiteid  

        Siit leiavad noortevaldkonna asutused, noorsootöö korraldajad ja noorsootöö elluviijad kasulikke linke, materjale ja viiteid noortele suunatud tegevuste korraldamiseks ja läbiviimiseks kasutades nutikaid ning digitaalseid lahendusi ja vahendeid.  

        Kevad 2020 noortevaldkonna kogemus 

        Nutikas ja digitaalses keskkonnas toimuv noortevaldkonna tegevus 

        Sotsiaalmeedia ja digikeskkondade võimalused tööks noortega distantsilt 

        Loe lisa: Harno juhised erinevate videokeskkondade kasutamiseks 

        Taskuhäälingud ja veebiseminarid 

        Teeviit veebileht ja kanalid (eesti ja vene keeles) 

        Osale ja jälgi 

        Noortevaldkonna katusorganisatsioonid 
         
        Noorsootöö tegijatele pakuvad tuge, infot ja võimalusi praktikate jagamiseks noortevaldkonna katusorganisatsioonid:  

        Eesti Noorsootöötajate Kogu 
        Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus  
        Eesti Huvikoolide Liit 
        Eesti Tantsuhuvihariduse Liit  
        Eesti Kunstikoolide Liit 
        Eesti Teadushuvihariduse Liit  
        Eesti Muusikakoolide Liit  
        Eesti Koolispordi Liit  
        Eesti Noorteühenduste Liit  
        Eesti Õpilasesinduste Liit 
        Eesti Üliõpilaskondade Liit 

        nutitelefon

        2020 kevadel toimus praktiliste veebiseminaride sari haridusjuhtidele, mis toetab just neid kompetentse, mida on distantsõppe olukorras rõhutatult vaja. 

        Viimati uuendatud 24.11.2021