Kristjan Jaagu nimelised stipendiumid

Välisõpingute stipendiumi taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1. on Eesti kodanik või isik, kellel on Eestis pikaajalise elaniku elamisluba või Eestis alaline elamisõigus;
2. oskab eesti keelt vähemalt B1-tasemel;
3. on asunud õppima väliskõrgkooli magistri- või doktoriõppes või esitanud väliskõrgkooli vastava sisseastumisavalduse.

Õpinguteks magistriõppes saab stipendiumi taotleda valdkondades, mida Eestis õppida ei saa või mille õpetamise ja teadustöö tase väliskõrgkoolis on võrreldes Eesti kõrgkoolidega kõrgem.

Taotleja peab tähtajaks esitama järgnevad dokumendid, millest taotlusvorm peab olema eesti keeles, ülejäänud dokumendid võivad olla ka muus keeles vajadusel lisatud tõlkega:

• nõuetekohaselt täidetud taotlusvorm (taotluste menetlemise infosüsteemis);
• Eestis pikaajalist elamisluba või alalist elamisõigust tõendava dokumendi koopia kui taotlejal ei ole Eesti kodakondsust;
• eesti keele B1-taseme oskust tõendava tasemetunnistuse koopia või põhiharidust, keskharidust või kõrgharidust eesti keeles omandanud haridustaseme tunnistuse koopia (nt Eesti Hariduse infosüsteemi väljavõte);
• väliskõrgkooli vastuvõtmist või õppimist tõendava dokumendi koopia või kui stipendiumitaotlus on esitatud enne väliskõrgkooli vastuvõtmist, siis andmed, mis tõendavad väliskõrgkoolile sisseastumisavalduse esitamist;
• doktoriõppeks stipendiumi taotledes doktoritöö uurimistöö plaan; magistriõppeks stipendiumi taotledes väljavõte väliskõrgkooli magistriõppe õppekava õppeainetest või valikmoodulitest koos selgitusega, milliseid õppeaineid või valikmooduleid kavatsetakse õppekavast valida;
• vajadusel lisadokumendid tõendamaks eriala rakendatavust Eestis (väljavõte raportist, analüüsist, artiklist, kinnituskiri erialaliidult vmt). Pikema dokumendi puhul lisage väljavõttena ainult asjakohased leheküljed
• eelmise või praeguse kõrgharidusastme juhendaja või olulise õppejõu või Eesti teadus- ja arendusasutuse töötaja soovituskiri välisõpinguteks;
• õppemaksu tasumise kohustust ja õppemaksu suurust tõendavad andmed või koopia dokumendist, mis tõendab nimetatud andmeid, kui õppetöö on tasuline;
• elamistoetuse kõrgendatud määra taotledes koopia dokumendist, mis tõendab õigust kõrgendatud määrale.

Osad taotlusega kaasnevad dokumendid on olulised taotleja nõuetele vastavuse tuvastamiseks ning ülejäänud välisõpingutega seotud info kontrollimiseks. Amet ei edasta isikuandmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid kolmandatele osapooltele. Isikuandmete töötlemisega Harnos saate tutvuda siin.

Kõik taotlusdokumendid tuleb esitada taotlussüsteemis hiljemalt 10. mail kell 23.59 Eesti aja järgi. Pärast tähtaega esitatud taotlusi arvesse ei võeta.

Taotlemisega seotud küsimuste korral võtke ühendust stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialisti Kadri Kaldrega: +372 5359 8493; [email protected].

Taotluste kohta anname taotlussüsteemi kaudu esmast tagasisidet 5 tööpäeva jooksul alates taotlustähtajast. Kui võimalikke täiendusi selle aja jooksul ei esitata, ei edastata taotlust hindamisele.
 

Välisõpingute stipendiumi taotluste hindamine ja paremusjärjestuse koostamine toimub kahes etapis:

1. nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamine vastavalt hindamiskriteeriumitele;
2. intervjuuvoor.

Esimeses etapis hindab iga taotlust kaks üksteisest sõltumatut eksperthindajat hindamiskriteeriumite alustel, mille kaalutud keskmise arvutamisel arvestatakse erinevate kriteeriumite osakaalusid. Eksperthindajate koondhinne moodustub kahe eksperdi antud hinnangute keskmisest. Eksperthindajate koondhinnete alusel moodustatakse doktori- ja magistriõppe stipendiumi taotlustest ühine pingerida.

Hindamine toimub järgnevate hindamiskriteeriumite alusel

1) väliskõrgkooli õppe- ja teadustöö tase, osakaal 25 % koondhindest - hinnatakse taotluses nimetatud väliskõrgkooli õppe- ja teadustöö taset taotleja valitud erialal, tuginedes taotleja esitatud informatsioonile ja allikatele ning eksperthindaja enda kogemustele ja valdkonnaalastele teadmistele

2) väliskõrgkooli valiku põhjendus ja eelised Eestis õppimise ees ning magistriõppe puhul valitud eriala õppimise võimalus Eestis, osakaal 25 % koondhindest - hinnatakse väliskõrgkooli valiku põhjendatust, lähtudes taotleja uurimissuunast, arvestades seejuures väliskõrgkooli õppekava eripärasid või konkreetseid õppejõudusid. Magistriõppe õpinguid toetatakse väliskõrgkooli õppekavadel vaid valdkondades, mida Eestis õppida ei saa või mille õpetamise ja teadustöö tase väliskõrgkoolis on kõrgem võrreldes Eesti kõrgkoolidega.

3) omandatava eriala rakendatavus Eestis, osakaal 25 % koondhindest - hinnatakse taotleja valitud eriala rakendatavust Eesti tööjõuturul, Arvesse võetakse eelkõige töötamist erialale ja kvalifikatsioonile vastaval positsioonil, aga ka välisõpingutega omandatud kompetentsi laiendamise võimalust teistele lähedastele valdkondadele. Lähedase valdkonnana arvestatakse taotluses nimetatud õppevaldkonnaga samasse gruppi kuuluvaid õppesuundasid (täpsem loetelu Eesti kõrgharidusstandardis: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1120/7201/9017/Lisa_2.pdf). Magistrantide puhul samas valdkonnas doktoriõppes jätkamise võimalusi. Hindamisel tuginetakse taotluses esitatud allikatele ning eksperthindaja valdkonnaalastele teadmistele.

4) õpinguplaanide läbimõeldus, osakaal 25 % koondhindest - hinnatakse taotleja väliskõrgkooli õppima mineku motiivide läbimõeldust ning põhjendatust, arvestades erialaseid eesmärke. Arvestada võib nii üht konkreetset sihti, kui ka erinevaid tõsiseltvõetavaid ja perspektiivikaid alternatiive, mille vahel taotleja taotlust esitades veel otsustanud ei ole.

Hindamiskriteeriumite alusel hinnatud taotlustest moodustatakse pingerida nendest taotlejatest, kes pääsevad edasi intervjuuvooru. Intervjuuvooru pääsevad taotlejad, kes on kogunud kahe eksperdi koondhindena igas hindamiskriteeriumis vähemalt 50% vastava kriteeriumi maksimumhindest ning 80% maksimaalsest võimalikust koondhindest.

Taotluste hindamise teises etapis hindab taotlejaid intervjuukomisjon. Intervjuude käigus hinnatakse taotleja motivatsiooni vastavalt tema õpinguplaanidele ja hilisemat rakendust Eesti tööturul, taotluse koostamise autentsust ja valmisolekut täita töötamiskohustust. Intervjuuvooru tulemusena moodustatakse konsensuslik taotlejate paremusjärjestus, sealhulgas arvestades erialade mitmekesist esindatust.

Amet otsustab taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise vastavalt lõplikule paremusjärjestusele ja taotlusvooru eelarveliste vahendite võimalusele.

2024. aasta taotlusvooru arvestuslik eelarve 2024. aasta stipendiumimakseteks on 150 000 eurot.

Hindamisprotseduur võtab aega kuni 60 päeva alates taotluste esitamise tähtpäevast. Stipendiaatide nimekiri avalikustatakse Haridus- ja Noorteameti kodulehel ning taotlejaid teavitatakse tulemustest 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Välisõpingute stipendium koosneb elamistoetusest, sõidutoetusest ja vajadusel õppemaksu toetusest. Lisaks on võimalik taotleda elamistoetuse kõrgemat määra, kui taotleja vastab selleks kehtestatud tingimustele.

Kristjan Jaagu stipendiumi suuruse arvutamisel kasutatakse ühikuhindu, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

Stipendiumi makstakse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui 48 kuu ulatuses doktoriõppes ja 24 kuu ulatuses magistriõppes. Kui stipendiaat on stipendiumi määramise ajal juba õpinguid alustanud, rahastatakse ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi. Välisõpingute perioodil osakoormusega õppesse üle minnes jagatakse täiskoormuse kohta arvestatud elamistoetus proportsionaalselt osakoormusega õppe perioodi kohta.

NB! Iga stipendiumi komponendi suurus arvestatakse taotluses esitatud info järgi. Kui stipendiaadil tekib keset õpinguid vajadus summasid muuta, tuleb selleks esitada vastav avaldus. Summasid on võimalik muuta ainult uue õppeaasta alguses, mitte jooksva õppeaasta jooksul.

Stipendiaadil on õigus kasutada lisaks välisõpingute stipendiumile ka teisi stipendiume, v.a õppemaksu toetuse osa, mille katab juba teine rahastusallikas.

Elamistoetus

Elamistoetust makstakse ühikuhindade alusel väliskõrgkooli asukohariigi kohta kehtestatud kuumäära alusel.

Elamistoetuse kõrgem määr on 250 eurot kuus, mis arvestatakse juurde elamistoetusele, kui taotleja tõendab vähemalt ühte järgmist asjaolu:

1. taotlejal on alaealine laps või
2. taotleja on osalise või puuduva töövõimega või
3. taotleja on asendushooldusteenusel viibinud või eestkostja peres elanud või
4. taotlejal on tuvastatud puue.

Elamistoetuse kõrgemat määra makstakse vähemalt ühe asjaolu esinemisel ja tõendamisel. Kui taotlejal on mitu alust kõrgendatud määra saamiseks, siis neid summeerida ei saa, vaid tuleb taotlemisel valida üks alus.

Täiskoormusega väliskõrgkooli õppetöös osaledes arvestatakse elamistoetust kuni 12 kuu kohta aastas. Välisõpingute perioodil osakoormusega õppesse üle minnes jagatakse täiskoormuse kohta arvestatud elamistoetus proportsionaalselt osakoormusega õppe perioodi kohta.

Sõidutoetus

Välisõpingute stipendiumi sõidutoetuse määr on kehtestatud ühikuhindadega vastavalt stipendiaadi Eesti elukoha ja väliskõrgkooli asukoha vahelisele distantsile. Aastas makstakse kahekordset sõidutoetuse määra kaheks reisiks kodu ja õppekoha vahel. Distantsi arvutamisel loetakse Eesti asukohaks isiku rahvastikuregistri järgne elukoht.Stipendiumi sõidutoetuse suurus sõltub lähte- ja sihtkoha vahelisest distantsist. Distantsi arvestamisel kasutatakse Euroopa Komisjoni veebipõhist kalkulaatorit.

Sõidutoetust makstakse vastavalt distantsile alljärgnevalt:

Õppemaksu toetus

Kui väliskõrgkoolis on kehtestatud õppemaks, siis saab taotleda õppemaksu toetust. Vastav taotlus koos summadega tuleb esitada koos stipendiumi taotlusega, millele on lisatud õppemaksu suurust tõendav dokument. Õppemaksu toetuse ülempiir on 10 000 eurot õppeaastas.

Õppemaksu toetuse suurust võib välisõpingute kestel suurendada põhjendatud taotluse esitamisel enne õppeaasta algust tingimusel, et taotletud toetuse suurus ei ületa 10 000 euro piirmäära.

Õppemaksu toetuse taotlemisel tuleb kinnitada, et välisõpingute taotluses toodud õppemaksu osa ei hüvitata teistest rahastusallikatest. See tähendab, et kui õppemaksu tasub stipendiaadi eest tervikuna juba teine asutus, siis seda täiendavalt Haridus- ja Noorteametilt taotleda ei saa. Kui kogu õppemaksu summa ületab ameti poolt hüvitatud õppemaksu toetuse summa või kui teine rahastusallikas tasub õppemaksu ainult osaliselt, siis selle osa jaoks on lubatud täiendavaid rahastusallikaid kasutada.

Välisõpingute stipendiumi makstakse täiskoormusega õppes nominaalse õppeaja jooksul, kuid doktoriõppes mitte rohkem kui 48 kuu eest ja magistriõppes mitte rohkem kui 24 kuu eest.

Stipendiumi saaja kohustub välisõpingud lõpetama õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul, arvestusega, et nominaalaja ületanud perioodil stipendiumi ei maksta.

Välisõpingute stipendiumi väljamaksed tehakse kaks korda aastas jooksva õppeaasta kohta. Kui õpinguid on alustatud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist, siis tagasiulatuvalt stipendiumi ei maksta.

• Esimene makse, mis sisaldab elamistoetust õppeaasta algusest kuni kalendriaasta lõpuni, ühekordset sõidutoetust ja vajadusel õppemaksu toetust, makstakse välja 30 päeva jooksul pärast taotluse rahuldamist. Kui taotleja ei olnud enne taotluse rahuldamise otsust esitanud stipendiumi saamise õigust tõendavaid dokumente (nt väliskõrgkooli kinnitus vastuvõtmise kohta), siis tehakse makse 30 päeva juuksul alates vastava dokumendi esitamisest;
• Teine makse tehakse õppekuude eest alates kalendriaasta algusest kuni õppeaasta lõpuni jaanuari jooksul, kui stipendiumi saaja ei ole teavitanud välisõpingutes mitteosalemisest;
• Alates järgmisest õppeaastast makstakse esimene osamakse 30 päeva jooksul pärast õppeaasta aruande esitamist, mis tõendab algaval õppeaasta väliskõrgkoolis õppetöös osalemist. Teine osamakse makstakse sarnaselt esimese aastaga jaanuaris.

Iga-aastaseid sõidutoetuse ja elamistoetamise määrasid ei muudeta kogu välisõpingute perioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui stipendiaat esitab avalduse elamistoetuse kõrgendatud määra saamiseks või kui tal lõpeb õigus selle saamiseks.

Väliõpingute stipendiumi maksmine peatatakse õppe- ja teadustöös mitteosalemise ajaks. Järgmise makse saamise õigus sõltub õppetöös osalemise jätkamisest, arvestades, et tagasiulatuva perioodi eest stipendiumi ei maksta. Akadeemilisele puhkusele jäämisest ja õppe- ja teadustöös mitteosalemisest tuleb ametit teavitada hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul selle algusest ning esitada väliskõrgkooli kinnitus akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Akadeemilise puhkuse ajal ja õppetöös mitteosalemise ajal stipendiumi ei maksta. Kui õppetöös mitteosalemine ilmneb ajal, milleks stipendiaat on juba stipendiumi ettemaksuna saanud, tuleb tal vastavate kuude eest stipendium tagasi maksta.

Stipendiaat kohustub välisõpingute alustamist, jätkamist või lõpetamist takistavatest asjaoludest ametit teavitama hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul ja esitama vajadusel dokumentaalsed tõendid.

Stipendiaat on kohustatud esitama igal õppeaastal hiljemalt 1. oktoobriks õppeaasta aruande. Aruanne koosneb aruandevormist, väliskõrgkooli kinnituskirjast väliskõrgkoolis õppetöös osalemise kohta, doktoriõppes väliskõrgkooli juhendaja kinnitusega ülevaatest õppeaasta jooksul tehtud tööst ja magistriõppes õppetulemuste väljavõttest. Õppeaasta aruanne on aluseks järgmise aasta stipendiumimakseks. Aruande peavad samadel alustel esitama ka need stipendiaadid, kes enam stipendiumi ei saa, kuid kelle õpingud kestavad.

Magistri- või doktoriõppe lõpetamise järgselt kohustub stipendiumi saaja esitama 90 päeva jooksul vormikohase õpingute lõpetamise aruande, millele lisatakse diplomi koopia või väliskõrgkooli kinnituskiri magistri- või doktoriõppe lõpetamise kohta ja eestikeelne kokkuvõte magistri- või doktoritööst.

Stipendiaat on kohustatud esitama 30 päeva jooksul alates tööle asumisest töötamiskohustuse alustamise aruande, millega tuleb esitada tööandja kinnitus tööleasumise ja stipendiaadi erialale ja kvalifikatsioonile vastamisest nimetatud kohal.

Stipendiaat on kohustatud esitama 90 päeva jooksul alates töötamisekohustuse lõppemisest töötamiskohustuse lõpetamise aruande, millega tuleb esitada tööandja(te) kinnituskiri või kinnituskirjad töötamiskohustuse täitmise kohta. Kinnituskiri peab näitama töötamiskohustuse täitmist nõutud perioodi jooksul.

Välisõpingute stipendiumi saamisega võtab stipendiumi saaja järgmised kohustused:

1) õppida õppekaval, millele on stipendiumi taotletud, ning lõpetada välisõpingud hiljemalt õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul, arvestades, et stipendiumi makstakse ainult õppekava nominaalkestuse jooksul;

2) esitada tähtajaks õppeaasta aruanded, õpingute lõpetamise aruande, töötamiskohustuse alustamise aruande ja töötamiskohustuse lõpetamise aruande;

3) asuda ühe aasta jooksul pärast väliskõrgkooli lõpetamist Eestis tööle erialale ja kvalifikatsioonile vastaval töö- või ametikohal ning töötama doktoriõppe lõpetamisel kolm aastat ning magistriõppe lõpetamisel kaks aastat vähemalt 0,5 kohaga. Töötamiskohustuse täitmine ei või katkeda vastavalt kolme- või kaheaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga.

4) tagastama kogu välisõpinguteks väljamakstud stipendiumi, sh õppemaksu osa, kui ei lõpeta õpinguid õppekava maksimaalselt kahekordse nominaalkestuse jooksul või kui ei täida Eestis töötamise kohustust.

Stipendiaadil on kohustus asuda ühe aasta jooksul pärast väliskõrgkooli lõpetamist Eestis tööle erialale ja kvalifikatsioonile vastaval töö- või ametikohal ning töötama doktoriõppe lõpetamisel kolm aastat ning magistriõppe lõpetamisel kaks aastat vähemalt 0,5 kohaga. Töötamiskohustuse täitmine ei või katkeda vastavalt kolme- või kaheaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga.

Tööleasumiskohustuse algusaega arvestatakse magistri- või doktoriõppe lõpetamise kuupäevale järgnevast päevast.

Töötamiskohustuse täitmise võib peatada:

• alla 3-aastase lapse hooldamisega seotud ajaks või aja- või asendusteenistuse täitmise ajaks;
• magistriõppe lõpetamise järgselt väliskõrgkoolis doktoriõppes õppimise ajaks kuni neljaks aastaks;
• väliskõrgkoolis järeldoktorantuuri läbimisega seoses kuni kolmeks aastaks.

Töötamiskohustuse täitmise peatamiseks peab stipendiumi saaja ametit viivitamata ja teavitama ja tõendama vastava asjaolu esinemist.

Stipendiumi saaja kohustub esitama 30 kalendripäeva jooksul alates töötamiskohustusele vastavale kohale tööle asumisest töötamiskohustuse alustamise aruande, mis tõendab tööaega ja erialale ja kvalifikatsioonile vastavust.

Stipendiumi saaja kohustub esitama 90 kalendripäeva jooksul pärast töötamiskohustuse lõppemist töötamiskohustuse lõpetamise aruande, mis tõendab töötamiskohustuse täitmist.

Stipendiumi saaja kohustub tagastama välisõpinguteks saadud stipendiumi täies mahus, kui ta:

• katkestab välisõpingud;
• välisõpingud kestavad üle õppekava kahekordse nominaalkestuse;
• ei asu tööle ühe aasta jooksul alates õpingute lõpetamist või kui töötamine ei vasta esitatud nõuetele.

Stipendiumi saaja kohustub õppetöös mitteosalemisel tagastama õppeaasta kohta väljamakstud stipendiumi selle aja eest, kui ta õppetöös ei osalenud.

Kui stipendiaat läheb õppeaasta jooksul akadeemilisele puhkusele või kui õppetöös mitteosalemine ilmneb ajal, milleks stipendiaat on juba stipendiumi ettemaksuna saanud, tuleb tal vastavate kuude eest stipendium tagasi maksta.

Stipendiumi saaja kohustub tagastama õppemaksuks saadud stipendiumi osa, kui selgub, et õppemaksu sama osa tasumiseks on saadud toetust teistest rahastusallikatest.

Tagasimaksmisele kuuluva summa arvestus algab järgevast kalendrikuust, kui ilmneb stipendiumi saaja mittevastavus stipendiumi saamise ja maksmise tingimusele.

Välisõpinguteks saadud stipendium tuleb maksta tagasi tagasimakse otsuse saamisest alates kogu tagasimaksmisele kuuluva summa ulatuses ühekordse maksena või kuni nelja aasta jooksul maksegraafiku alusel. Maksegraafiku saamiseks tuleb stipendiumi saajal esitada ametile vastav avaldus.

Kui tagasinõude aluseks on see, et stipendiaat ei ole ühe aasta jooksul Eestis nõuetele  vastaval kohal tööle asunud, kuid stipendiaat asub tagasimaksmise perioodil töötamiskohustust täitma, võib järelejäänud tagasimakse kohustuse asendada proportsionaalselt järelejäänud töötamiskohustuse ajaga.

Õpirände stipendiumi saavad taotleda Eesti kõrgkoolide doktorantid ja arst residendid ning doktorandid, kes õpivad Kristjan Jaagu välisõpingute või EUI stipendiumiga välismaal.

Õpirände stipendiumi taotleja peab oskama eesti keelt vähemalt B1 tasemel ning tal ei tohi olla täitmata varasemaid Kristjan Jaagu stipendiumiga kaasnevaid kohustusi (nt aruande tähtaegne esitamine, tagasimakse tasumata jätmine vmt).

Ühele isikule määratakse maksimaalselt kaks stipendiumi õppeaastas. Ühte taotlusvooru saab taotleja esitada ühe taotluse.

Plaanitav õpirände aeg peab mahtuma stipendiumi tingimustes sätestatud piiridesse (algusaeg 1-6 kuud pärast taotluse esitamise tähtpäeva).

Kui taotleja ei ole taotluse esitamise ajaks saanud korraldajalt kinnitust osalemise või ettekande vastuvõtmise kohta, tuleb esitada sellekohane info, kuid see ei takista taotluse esitamist. Taotlust hinnatakse eeldusega, et vastav puudujääk saab kõrvaldatud (nt ettekanne võetakse vastu pärast stipendiumi määramise otsuse langetamist). Kui taotlejale määratakse stipendium, kuid selgub, et ta ei täida taotluses toodud eeldust (nt selgub, et ettekannet ei võetud vastu), siis tühistatakse talle stipendiumi määramise otsus ning stipendiumi välja ei maksta.

Taotleja peab tähtajaks esitama järgnevad dokumendid, millest taotlusvorm peab olema eesti keeles, ülejäänud dokumendid võivad olla ka muus keeles vajadusel lisatud tõlkega:

• Nõuetekohaselt täidetud taotlusvorm (taotluste menetlemise infosüsteemis);

• Eesti keele B1-taseme oskust tõendava tasemetunnistuse koopia, kui taotleja ei ole omandanud põhiharidust, keskharidust või kõrgharidust eesti keeles;
• Eesti kõrgkoolis, Kristjan Jaagu välisõpingute stipendiumi raames väliskõrgkoolis või EUI-s  õppimist tõendav dokument;
• Õpirände toimumist tõendav kutse, teave registreerimisest või või õpirände korraldaja kinnitus, mis arvestab taotleja osalemist õpirändes;
• teave konverentsil esitatava ettekande saatmise kohta ja selle olemasolul konverentsi korraldaja kinnitus ettekande vastuvõtmise kohta, kui taotleja osaleb konverentsil;
• teadus- või uurimistöö juhendaja poolt allkirjastatud tegevusplaan õpirände perioodiks, sh nt konverentsi ajakava kursuse programm, detailne tegevusplaan iseseisvaks tööks vmt;
• õpirände osavõtutasu hüvitamise taotlemisel osavõtutasu suurust tõendav dokument või kui taotleja on osavõtutasu tasunud, siis selle tasumist tõendav maksekorraldus või arvelduskonto väljavõte.

Osad taotlusega kaasnevad dokumendid on olulised taotleja nõuetele vastavuse tuvastamiseks (nt õppimise tõend, B1-taseme tõend). Ülejäänud on plaanitaval õpirändel osalemise kontrollimiseks (nt kutse, registreerumiskinnitus, korraldaja kinnitus, teave ettekande kohta) või vajaliku info saamiseks (nt osavõtutasu suurust tõendav dokument). Amet ei edasta isikuandmeid kolmandatele osapooltele. Isikuandmete töötlemisega Harnos saate tutvuda siin.

Toetuste menetlemise infosüsteemi

Iga nõuetele vastavat toatlust hindab kaks üksteisest sõltumatut eksperthindajat hindamiskriteeriumite alustel, mille kaalutud keskmise arvutamisel arvestatakse erinevate kriteeriumite osakaalusid. Eksperthindajate koondhinne moodustub kahe eksperdi antud hinnangute keskmisest.

Hindamine toimub järgnevate hindamiskriteeriumite alusel

• õpirände läbimõeldus, osakaal 45 % koondhindest - hinnatakse taotleja õpirände läbimõeldust tegevusplaani alusel, arvestades kogu õpirännet, mitte ainult konkreetset ühte tegevust/üritust (nt esinemine). Taotleja peab selleks näitama kursisolekut kogu üritusega (ürituse taust, suurus, kaasatud valdkonnad jne; võimalusel võib taotleja esitada ka programmi, esinejad, huvipakkuvad kontaktid jne, kuid kuna igal taotlejal ei ole neid taotluse esitamise hetkel veel võimalik esitada, ei ole see kohustuslik).
• Õpirände mõju taotleja õppe- ja teadustööle, osakaal 45% koondhindest - hinnatakse taotluses esitatud õpirände mõju taotleja erialasele või akadeemilisele tegevusele, arvestades ka konkreetse õpirände raames toimuva ürituse (konverentsil, seminaril, kursusel jmt osalemise korral) või vastuvõtva asutuse (praktika, iseseisva uurimistöö jmt korral) kvaliteeti ja sobivust taotleja uurimisvaldkonnaga.
• Õpirände laiem mõju kõrgkoolile või teadusasutusele, osakaal 10% koondhindest - hinnatakse õpirände laiemat mõju kõrgkooli või teadusasutuse jaoks, millega ta seotud on, arvestades taotluses toodud plaane jätkutegevusteks ning võimalikke rahvusvahelisi koostöövõimalusi.

Hindajate koondhinnete alusel moodustatakse taotlejatest pingerida. Stipendium määratakse taotlejatele, kes on saanud vähemalt 80% võimalikust maksimaalsest punktisummast ning kes mahuvad vooruks väljakuulutatud eelarve piiridesse.

Eelarvepiirile jäävate võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlejaid järgmises järjestuses:

1. taotlejat, kelle taotlus sai esimeses hindamiskriteeriumi (õpirände läbimõeldus) alusel kõrgema hinde;
2. taotlejat, kelle taotlus sai teise hindamiskriteeriumi (õpirände mõju taotleja õppe- ja teadustööle) alusel kõrgema hinde;
3. õppevaldkonna esindajat, keda on pingereas eespool vähem esindatud;
4. kõrgkooli esindajat, keda on pingereas eespool vähem esindatud;
5. taotlejat, kelle taotletava toetuse summa on väiksem.

2024. aasta 10. mai tähtpäevaga taotlusvooru arvestuslik eelarve on 70 000 eurot.

Hindamisprotseduur võtab aega kuni 45 päeva alates taotluste esitamise tähtpäevast. Stipendiaatide nimekiri avalikustatakse Haridus- ja Noorteameti kodulehel ning taotlejaid teavitatakse tulemustest 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Stipendium koosneb sõidu- ja elamistoetusest ja vajadusel osavõtutasu toetusest.

Õpirände sõidutoetuseks arvestatakse ühekordne sõidutoetuse määr vastavalt õpirände toimumiskohale. Distantsi arvutamisel loetakse Eesti asukohaks isiku rahvastikuregistri järgne elukoht ning välisõpingute ja EUI stipendiumi saajate puhul väliskõrgkooli asukoht.

Stipendiumi sõidutoetuse suurus sõltub lähte- ja sihtkoha vahelisest distantsist. Distantsi arvestamisel kasutatakse Euroopa Komisjoni veebipõhist kalkulaatorit.

Sõidutoetust makstakse vastavalt distantsile alljärgnevalt:

1-99 km – 70 eurot
100–499 km – 180 eurot
500–1999 km – 275 eurot
2000–2999 km – 360 eurot
3000–3999 km – 530 eurot
4000–7999 km – 820 eurot
8000 ja enam km – 1500 eurot    

Stipendiumi elamistoetuse osa makstakse vastavalt õpirände kestusele, arvestades ainult õpirändega seotud tegevuste aega, mitte täiendavaid päevi sihtkohta ja tagasi reisimiseks:

15-30 päeva – 120 eurot päeva kohta
15-30 päeva – 80 eurot päeva kohta

Ürituse osavõtutasu kaetakse kuludokumentide alusel kuni 400 euro ulatuses. Kuludokumentidena tuleb esitada osavõtutasu suurust tõendav dokument ning kui osavõtutasu on juba tasutud, siis ka maksekorraldus (oluline eelkõige nende osavõtutasude puhul, mis on muus valuutas kui eurodes).

Taotleja võib kulutusi teha ka enne rahastamisotsuse kinnitamist. Aruandega eraldi kuludokumente esitada ei ole vaja (välja arvatud osavõtutasu maksmist tõendav dokument, nt maksekinnitus või pangakonto vastava rea väljavõte). Samaaegselt Kristjan Jaagu stipendiumiga on lubatud kasutada ka teisi rahastusallikaid.

Taotletud summat suurendada ei saa (nt juhul kui osavõtutasu osutub eeldatust kõrgemaks), kuid amet võib summat vähendada (nt juhul, kui osavõtutasu osutub eeldatust väiksemaks või kui õpiränne toimub plaanitust lühemalt).

Õpirände stipendium määratakse ainult taotluses nimetatud õpirändes osalemiseks. Muuks õpirändeks seda kasutada ei saa. Kui selgub, et taotleja, kellele on stipendium määratud, ei saa taotluses kirjeldatud õpirändel osaleda, kuid leiab analoogse võimaluse, siis ei saa summat üle kanda teiseks õpirändeks. Põhjuseks on see, et hinnatud on just konkreetsel õpirändel osalemist ning selle vahetamisel ka väga sarnase õpirände vastu ei ole kindel, et taotlust oleks samaväärselt hinnatud.

Õpirände stipendium makstakse stipendiumi saaja arvelduskontole 30 päeva jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates. Stipendiumi makset ei tehta isikutele, kellel on ameti ees täitmata varasemaid kohustusi (nt varasema õpirände aruande tähtaegne esitamine või tagasimaksenõude tasumine).

Kui taotluse rahuldamise otsuse kohaselt on makse tegemise eelduseks täiendavate dokumentide esitamine (nt konverentsil ettekande vastuvõtmise kinnitus) ja seda ei ole esitatud enne taotluse rahuldamise otsust, makstakse õpirände stipendium 21 kalendripäeva jooksul alates vastava dokumendi esitamisest. Kui taotlejal ei ole võimalik nõutud dokumenti esitada (nt kui selgub, et esitatud ettekannet ei võetud konverentsile vastu), siis tühistatakse talle stipendiumi määramise otsus. Põhjuseks on see, et kui taotlust on hinnatud eeldusega, et selles välja toodud tegevused viiakse läbi, siis ei ole kindel, et plaanide muutumisel oleks taotlust samaväärselt hinnatud.

Stipendiaat kohustub osalema just taotluses nimetatud õpirändes. Õpirännet võib edasi lükata, kuid mitte rohkem kui kuus kuud alates stipendiumi taotlusvooru sulgemisest. Õpirännet saab edasi lükata täpselt samasisulisel, mitte taotluses nimetatust erineval õpirändel osalemiseks (nt kui taotluses märgitud kursus lükatakse korraldajate poolt edasi või kui stipendiaadi plaanid teadusasutuses töötamise ajakavaks muutuvad). Kui stipendiaat soovib õpirännet pikemalt kui kuus kuud edasi lükata, tühistatakse stipendiumi määramise otsus.

30 päeva jooksul pärast õpirände lõppu tuleb esitada vormikohane aruanne, mis koosneb:

• Kokkuvõttest taotluses esitatud õpirände eesmärkide täitumise kohta
• Õpirändes osalemist tõendavast dokumendist (õpirändesertifikaat, tunnistus, korraldaja kinnituskiri vms). Kui stipendiaat osales õpirändel ettekandega, peab korraldaja kinnitus sisaldama ka sellekohast viidet.
• Osavõtutasu maksmist tõendav dokument (maksekorraldus või arvelduskonto väljavõte), kui stipendiaat taotles õppemaksu toetust ja ei esitatud maksetõendit juba taotlusega.

Õpirände stipendiumi saaja on kohustatud stipendiumi täielikult tagasi maksma järgmistel juhtudel:

• õpirändes ei osaletud;
• õpiränne ei toimunud 6 kuu jooksul alates taotlusvooru sulgemisest;
• aruannet ei esitatud või aruanne ei vastanud tingimustele.

Õpirände stipendiumi saaja on kohustatud stipendiumi osaliselt tagasi maksma järgmistel juhtudel:

• õpirände periood oli taotlusega esitatud ajast lühem (tagasimakstav summa võrdub elamistoetuse määraga iga õpirändes vähem osaletud päeva eest)
• ettemaksena makstud osavõtutasu oli suurem kui osavõtutasu maksmist tõendaval dokumendil viidatud summa või kui osavõtu tasu ei olnud vaja tasuda (tagasimakstav summa võrdub enammakstud summaga).

Stipendiumi saaja on kohustatud stipendiumi tagasi maksma 60 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Taotluse avalduse alusel on võimalik maksta summa tagasi kuni ühe aastase perioodi jooksul.

Stipendium koosneb elamiskulu osast ja sõidukulu osast, vajadusel ka õppekulude hüvitisest, lapsetoetusest, laste sõidukulu hüvitisest, ravikindlustuse hüvitisest ja välislähetuse stipendiumist.

Kristjan Jaagu stipendiumi suuruse arvutamisel kasutatakse ühikuhindu, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

Stipendiumi makstakse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui 48 kuu ulatuses doktoriõppes ja 24 kuu ulatuses magistriõppes. Kui stipendiaat on stipendiumi määramise ajal juba õpinguid alustanud, rahastatakse ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

Täis- ja osaajaga õppivatel stipendiaatidel kasutatakse stipendiumi summa arvestamisel erinevaid metoodikaid.

Elamiskulu osa

Stipendiumi elamiskulu osa (ehk fikseeritud summa iga päeva kohta) makstakse õppeasutuse asukohariigi määra järgi.

Kui stipendiaat viibib aktiivse õppetöö perioodil Eestis, makstakse selle perioodi eest stipendiumi doktorandile 660 eurot kuus ehk 22 eurot päevas ja magistrandile 350 eurot kuus ehk 11,67 eurot päevas. 

Täiskoormusel ja nominaalajaga lõpetamise graafikus õppiva doktorandi stipendiumi elamiskulu osa tõuseb alates kolmandast stipendiumiaastast 20% võrra.

Sõidukulu osa

Stipendiumi sõidukulu osa (fikseeritud summa edasi-tagasi reisi kohta) on võimalik taotleda üldjuhul ainult reisideks Eesti ja õppekoha vahel. Põhjendatud juhul ja kokkuleppel ametiga võib reis toimuda õppekoha ja muu sihtkoha vahel. 

Täiskoormusega õppivale stipendiaadile makstakse õppeaastas sõidutoetust kaheks reisiks Eesti ja õppekoha vahel. Sõidutoetuse arvutamisel eeldatakse, et reis algab ja lõppeb samas linnas. Ainult ühel suunal reisimiseks sõidutoetust ei maksta.

Stipendiumi sõidukulu osa suurus sõltub lähte- ja sihtkoha vahelisest distantsist. Distantsi arvestamisel kasutatakse Euroopa Komisjoni veebipõhist kalkulaatorit.

Sõidukulud kaetakse vastavalt alltoodud määradele:

Distants linnast linna (üks suund) – stipendiumi sõidukulu osa edasi-tagasi reisi kohta:
1-99 km – vastavalt kuludokumentidele
100–499 km – 180 eurot
500–1999 km – 275 eurot 
2000–2999 km – 360 eurot
3000–3999 km – 530 eurot
4000–7999 km – 820 eurot
8000 ja enam km – 1100 eurot

Õppekulude hüvitamine

Õppekulude hüvitist (õppemaks või uurimistöö läbiviimiseks vajalikud vältimatud kulud, mida on võimalik ette näha) saab taotleda vaid siis, kui välisülikoolis ei ole võimalik tasuta õppida.

Taotletava õppekulude hüvitise suurus märgitakse taotlusvormis. Kui uurimistöö läbiviimiseks vajalikud vältimatud kulud selguvad õpingute käigus, saab stipendiaat õpingute kestel kulude hüvitamiseks esitada vastava taotluse.

Kulude hüvitamise (sh osalise hüvitamise või mittehüvitamise) ning hüvitatava kulu suuruse otsustab Kristjan Jaagu nõukogu. Nõukogul on õigus jätta õppekulude hüvitamise taotlus rahuldamata.

Õppekulu katmise ülempiiriks on üldjuhul 10 000 eurot õppeaastas. Õppekulu hüvitis võib suureneda kuni 10% õppeaastas, kuid mitte üle määratud ülempiiri.

Ravikindlustuse kulude hüvitamine

Vajaduspõhine ravikindlustuse kulude hüvitis on stipendiaatidele, kes õpivad täis- või osakoormusega riigis, kus õppimine ei taga õpingute ajaks automaatset ravikindlustust ning kuhu Eesti Tervisekassa kindlustus ei laiene. Hüvitist saab taotleda samade ravikindlustuskulude katmiseks, mida katab Eesti Tervisekassa kindlustus Eestis õppivatele stipendiaatidele. 

Ravikindlustusele lisanduvaid kindlustusi (sh reisikindlustus, hambaravikindlustus vms) ei hüvitata. Ravikindlustust ei hüvitata, kui stipendiaat õpib Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuses, tal on ligipääs arstiabile Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ning ta on ennast Tervisekassas nõuetekohaselt registreerinud kui välisriigis õppiv üliõpilane (Euroopa Liidu ravikindlustus ei ole tagatud automaatselt, vaid seda tuleb stipendiaadil Tervisekassast taotleda).

Stipendiaat saab taotleda ka oma alaealise lapse ravikindlustuse kulude hüvitamist juhul, kui laps elab koos vanemaga välismaal ja välisriik ei kata lapse ravikindlustust. Hüvitisele kehtivad samad reeglid, mis stipendiaatide endi ravikindlustuse puhul.

Hüvitise taotlemiseks tuleb esitada dokument, mis tõendab välisriigis õpingute ajal ravikindlustuse puudumist. Kulu hüvitatakse arve, kindlustuspoliisi ja arve tasumist tõendava dokumendi alusel.

Lapsetoetus

Lapsetoetus (200 eurot lapse kohta kuus), makstakse alaealisi lapsi kasvatavale stipendiaadile õppe nominaalaja kestel.

Toetuse taotlemiseks tuleb lapse sünnitunnistuse koopia esitada enne stipendiumilepingu sõlmimist. Õpingute ajal sündinud lapse sünnitunnistuse koopia tuleb saata Haridus- ja Noorteametile esimesel võimalusel. Lapsetoetust ei maksta tagasiulatuvalt, vaid alates sünnitunnistuse esitamise kuupäevale järgnevast kuust.

Lapsetoetust makstakse täiskoormusega õppivale stipendiaadile 12 kuul aastas olenemata sellest, kas laps viibib välismaal või Eestis. Osakoormusel õppivale stipendiaadile makstakse lapsetoetust vaid stipendiaadi välismaal viibimise perioodil.

Stipendiaadiga kaasas olevate alaealiste laste sõidukulu hüvitatakse kuni kahe edasi-tagasi reisi eest aastas lapse kohta. Laste reisi toimumist tuleb tõendada. Laste reiside kulu hüvitatakse stipendiumi sõidukulu osa määras, suurendades lastega reisiva stipendiaadi stipendiumi laste sõidukulu võrra. NB! Hüvitise taotlemiseks on vajalik eelnev kokkulepe Haridus- ja Noorteametiga!

Välislähetuse stipendium

Ühel korral õpingute nominaalaja jooksul saab stipendiaat kasutada erialasel konverentsil, koolitusel, seminaril vm osalemiseks välislähetuste stipendiumi maksimaalses summas 2000 eurot.

Stipendiumi suurus arvutatakse päevaraha määra, sõidukulu ja majutuskulu ühikuhindade alusel. Üritusel osalemise tasu kaetakse kulupõhiselt registreerimistasu ulatuses.  

Stipendiumi majutuskulude osa suuruse arvestuse aluseks on ürituse ametlik kestvus ja põhjendatud juhul üks päev enne ja pärast üritust. Lähetuse päevade arv ei ole võrdne ööde arvuga (nt kuuepäevase lähetuse puhul on viis ööd, 14 päevase lähetuse puhul 13 ööd jne) ning iga välismaal veedetud öö eest makstakse stipendiumi järgmiselt:

3-6 päevase lähetuse (2-5 ööd) puhul 80 eurot öö eest
7-14 päevase lähetuse (6-13 ööd) puhul 60 eurot öö eest
15-30 päevase lähetuse (14-29 ööd) puhul 35 eurot öö eest.

Stipendiumi päevaraha osa makstakse 32 eurot välislähetuse päeva kohta. Päevi loetakse ürituse ametliku toimumise aja järgi või individuaalses tööplaanis toodud ajakava järgi, millele võib põhjendatud juhul lisanduda üks päev enne ja üks päev pärast. 

Välislähetuse stipendiumi saamiseks tuleb esitada:

• Kulude hüvitamise avaldus, kus on vastavalt kehtivatele ühikuhindadele välja toodud taotletava stipendiumi suurus;
• Juhendaja kinnituskiri üritusel osalemise vajalikkuse kohta;
• Ürituse toimumist tõendav päevakava või muu dokument (väljatrükk konverentsi veebilehest vms);
• Osavõtutasu arve ja tasumist tõendav dokument (panga maksekinnitus);
• Korraldaja poolt väljastatud kinnituskiri üritusel osalemise kohta (esitatakse pärast lähetust).

Tagasipöördumiseks vajalike tegevuste toetamine

Juhul kui stipendiaat soovib Eestisse tagasipöördumiseks vajalike tegevuste tarbeks toetust, tuleb tal 3 aasta jooksul pärast väliskõrgkooli lõpetamist esitada Haridus- ja Noorteametile vastav taotlus koos lisadega.

Taotluses tuleb välja tuua, milliseid tegevusi, millise summa ulatuses ja millise aja jooksul kavatsetakse Eestisse tagasipöördumiseks teha. Tööjõukulusid ei kaeta. Sõidukulud hüvitatakse stipendiumi sõidukulu osa ühikuhinna alusel. Muude kulude osas tuleb esitada hinnapakkumised või muud tõendusdokumendid.

Taotluses toodud tegevuste sobivust hindab Kristjan Jaagu nõukogu, kellel on õigus teha ettepanek ametile taotluse rahuldamiseks täies või osalises mahus või jätta taotlus rahuldamata.

Kui taotlus rahuldatakse, fikseeritakse stipendiaadiga sõlmitavas stipendiumilepingu lisas tegevused ja nende ajakava.

Stipendiaadil tuleb 1 kuu jooksul pärast stipendiumilepingu lisas kokkulepitud tegevuste lõppemist esitada aruanne tegevuskava täitmise kohta.

Teiste stipendiumite samaaegne kasutamine

Stipendiaadil on õigus saada samal ajal teisi stipendiume, kui nende kasutamine ei ole vastuolus juhendi nõuetega ja saadav toetus ei tule Eesti riigieelarve (sh Euroopa Liidu struktuuritoetuste) vahenditest. Erandkorras on stipendiaatidel lubatud stipendiumiga samaaegselt kasutada Kristjan Jaagu õpirände stipendiumi. Juhul, kui täiendav stipendium ületab 50% kraadiõppe stipendiumi mahust, vähendatakse Kristjan Jaagu stipendiumi raames makstavat elamistoetust 300 euro võrra kuus teisi tingimusi ja nõudeid muutmata.

NB! Stipendiaadil on kohustus ametit täiendavatest stipendiumitest teavitada ja ametil on õigus stipendiumi summat vajadusel vähendada ka õpingute ajal, kui selgub täiendava stipendiumi olemasolu.

Osakoormusega õppiva tudengi stipendiumi arvestamine

Osakoormusel õppivale makstakse stipendiumi väliskõrgkoolis kehtestatud nominaalkestuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 72 kuu ulatuses doktoriõppes ja 36 kuu ulatuses magistriõppes. Kui stipendiaat on stipendiumi määramise ajal juba õpinguid alustanud, rahastatakse ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

Välismaal viibimise perioodil arvestatakse stipendiumisumma täiskoormusega stipendiaatidega samadel alustel. Eestis elamise perioodil makstava stipendiumi suurus oleneb õpingute kestusest ja see arvestatakse stipendiumi eraldamise otsuse tegemise hetkel proportsioonis  maksimaalse võimaliku perioodiga antud õppeastmel. Täiskoormusega õppeperioodi eest makstava stipendiumi kogusumma jagatakse osakoormusega õppe maksimaalsesse perioodi jäävate kuude arvuga. 

Osakoormusega stipendiaat võib saada maksimaalselt neli stipendiumi sõidukulu osa ühe õppeaasta kohta. Taotluses tuleb näidata, mitu edasi-tagasi reisi aastas vajatakse ja mille põhjal seda eeldatakse.

Osakoormusega stipendiaat saab taotleda täiendavat lapsetoetust ning laste sõidukulu ja ravikindlustuse hüvitist ainult välismaal õppimise perioodil.
 

Igal õppeaastal sõlmitakse lepingu lisa, milles sätestatakse vastava õppeaasta stipendiumi suurus.

Iga-aastane stipendium makstakse välja kahe osamaksena:

• Esimene osamakse, mis sisaldab 50% õppeaasta stipendiumist, kantakse üle hiljemalt üks kuu enne sügissemestri õpingute algust, välja arvatud juhul, kui selleks ajaks ei ole stipendiumilepingu lisa sõlmitud;
• Teine osamakse kantakse üle üldjuhul veebruaris, pärast vahearuande esitamist ja Haridus- ja Noorteameti poolt kinnitamist.

Järgmine osamakse tehakse vaid juhul, kui stipendiaadi kohustused on täidetud ja edasijõudmine õpingutes on tõendatud.

Iga õppeaasta keskel, hiljemalt 1. veebruariks, tuleb stipendiaadil esitada ametile vahearuanne, mis on õppeaasta teise osamakse ülekandmise aluseks. Vahearuandena tuleb esitada kinnituskiri välisülikoolis õppimise jätkamise kohta.  Vahearuanne tuleb Haridus- ja Noorteameti kontaktisikule saata e-posti teel.

Iga õppeaasta lõpuks, hiljemalt 1. oktoobriks tuleb stipendiaadil esitada ametile õppeaasta lõpparuanne, mis on järgmise õppeaasta lepingu lisa aluseks.

Lõpparuanne sisaldab:

• aruandevormi;
• välisülikooli juhendaja kinnitusega ülevaadet õppeaasta jooksul tehtud tööst (doktoriõppes) või väljavõtet õppetulemustest (magistriõppes);
• kinnituskirja väliskõrgkoolis õppimise kohta aruandeaastal.

Osakoormusega õppivad stipendiaadid peavad koos aruannetega esitama sõidu toimumise kuupäevi tõendavate dokumentide skaneeritud koopiad (lennukipileti pardakaardid, rongi , bussi- või laevapiletid), mis tõendavad välisriigis viibimise perioodi.

Stipendiaadid, kelle stipendiumilepingut on pikendatud üle õpingute nominaalaja, on pikendusajal kohustatud esitama aruanded oma õpingute edenemise kohta samadel alustel üks kord aastas.

Lõpparuanne koos dokumentidega esitada Haridus- ja Noorteameti kontaktisikule.

Stipendiumi saajal on õigus:

• Taotleda akadeemilist puhkust (stipendiaadile rakenduvad stipendiaadi kodukõrgkoolis kehtivad akadeemilise puhkuse tingimused).
• Taotleda lõputöö kaitsmise tähtaja pikendamist (doktorantidel maksimaalselt kaks aastat ja magistrantidel maksimaalselt üks aasta ilma määratud stipendiumi pikendamiseta). Taotlus koos põhjenduse ja planeeritava lõpetamise ajakavaga tuleb esitada koostöös juhendajaga.
• Taotleda Eestis tööleasumise tähtaja pikendamist juhul, kui stipendiaat soovib välismaal läbida ka doktorantuuri või järeldoktorantuuri. Järeldoktorantuuri võrra saab tööleasumise aega pikendada maksimaalselt kolme aasta võrra.

Stipendiumi saaja peab:

• Alustama või jätkama õpinguid taotluses toodud välisülikooli juures.
• Viibima õpingute ajal välisülikooli juures. Kui õpingute eripärast tulenevalt on vajalik piiratud ulatuses tööde teostamine Eestis või mõnes muus riigis, tuleb see eelnevalt Haridus- ja Noorteametiga kooskõlastada. Samuti peab stipendiaat ametiga kooskõlastama aktiivse õpinguperioodi ajal väliskõrgkooli asukohamaast erinevas riigis viibimised (v.a pühad ja vaheajad).
• Kaitsma samas ülikoolis lõputöö, kui seda ei takista tervislikud, perekondlikud või muud temast sõltumatud asjaolud. Kraadiõppe lõpetamise tähtaeg sõltub õpingute nominaalajast valitud ülikoolis ja planeeritud õppekoormusest ning see sätestatakse stipendiumilepingus.
• 90 päeva jooksul pärast ülikooli lõpetamist esitama Haridus- ja Noorteametile lõpetamist tõendavad dokumendid (nt diplomi koopia või kinnituskirja kraadi omistamise kohta) koos eestikeelse kokkuvõttega oma lõputööst.
• Kandideerima kolme aasta jooksul pärast välisülikooli lõpetamist oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale Eestis ning töötama nimetatud kohal vähemalt kolm aastat. Stipendiaadil on õigus töökohta vahetada, kuid sellest tuleb 30 päeva jooksul teada anda ning uus töökoht peab vastama samadele nõuetele.
• Kui stipendiaat soovib Eestis töötamise kohustuse asendada alternatiivse tegevusega Eesti heaks, tuleb tal esitada Haridus- ja Noorteametile taotlus koos lisadega. Taotluses toodud tegevuste sobivust hindab Kristjan Jaagu nõukogu, kellel on õigus tegevuskava kohta teha ettepanekuid või see tagasi lükata.
• Kui stipendiaat katkestab õpingud, ei asu nõutud aja jooksul pärast kraadi saamist Eestis tööle või ei täida kinnitatud alternatiivsete tegevuste kava, tuleb stipendiaadil kogu saadud stipendium tagasi maksta.
• Toetuse saaja kohustub nimetama asjakohastes dokumentides ja sõnavõttudes õpingute toetajana Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametit.

Haridus- ja Noorteametil on õigus väljamakstud stipendium täielikult või osaliselt tagasi nõuda juhul, kui:

• Aruandeid või kuludokumente (sh sõidupiletite originaale) ei esitata õigeaegselt;
• Selgub kooskõlastamata pikaajaline viibimine Eestis akadeemilise õppetöö ajal;
• Selgub, et lõpudiplom on väljastatud enne lepingus sätestatud stipendiumiperioodi lõppu;
• Stipendiaat ei asu nõutud tingimustel Eestisse tööle;
• Selgub stipendiumi mittesihipärane kasutamine muu moel.

Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumiga kaasneb Eestis tööleasumise kohustus. 

Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiaadid peavad kolme aasta jooksul alates kraadi saamisest kandideerima oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale Eestis. Alates 2022. aastast kohustub magistriõppeks stipendiumi saanud üliõpilane pärast lõpetamist töötama erialale ja kvalifikatsioonile vastaval ametikohal kaks aastat, doktoriõppe üliõpilane aga kolm aastat. Varasemate aastate stipendiaatidele kehtib ühtne 3-aastane töötamiskohustus. Töötamiskohustuse täitmist arvestatakse alates lõpudiplomi väljastamise kuupäevast.

Stipendiaatidelt eeldatakse täiskoormusega töötamist. Väiksema töökoormuse korral otsustab selle sobivuse ning tingimused, sh võimaliku proportsionaalselt pikema töötamisaja Kristjan Jaagu nõukogu.

Eestis tööleasumise tähtaega on võimalik pikendada juhul, kui stipendiaat läbib välismaal ka doktorantuuri või järeldoktorantuuri. Järeldoktorantuuri läbimisega seoses saab töötamiskohustuse täitmist edasi lükata maksimaalselt kolm aastat.

Kui stipendiaat ei täida Eestis töötamise kohustust või ei täida kinnitatud tegevuskava alusel töötamiskohustust Eesti hüvanguks välismaal, kohustub ta kogu saadud stipendiumi tagastama. Tagasimaksegraafiku kinnitab amet.

Milliseid tõendusdokumente erinevatel juhtudel esitada:

• Kui stipendiaat on Eestis tööle asunud, siis tuleb 90 päeva jooksul esitada ametile tööandja allkirjaga ametlik kinnitus, kus on välja toodud töötamise periood, ametinimetus, töö sisu kirjeldus ja koormus või töölepingu koopia koos ametijuhendiga (vajadusel konfidentsiaalsed osad kaetud).
• Kui stipendiaat vahetab kolme aasta jooksul töökohta, tuleb tal 30 päeva jooksul pärast töösuhte muutumist saata ametile samaväärne kinnitus uue töökoha kohta.
• Juhul kui stipendiaat küll kandideerib, kuid ei osutu oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale valituks, võib esialgse kohustuse asendada lihtsalt Eestis töötamise kohustusega. Sel juhul peab stipendiaat tõendama vähemalt üht oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale kandideerimist või vastavate konkursside mittetoimumist. NB! Kandideerimise ebaõnnestumine ei vabasta töötamiskohustuse täitmisest, vaid on aluseks nõukogule avalduse esitamiseks töötamaks erialavälisel ametikohal Eestis.
• Kohustusliku töötamise perioodi täitumisel tuleb stipendiaadil esitada tööandja tõend töötatud aja kohta. Sellega loetakse stipendiumileping täidetuks.

Alternatiivne tegevusplaan Eesti hüvanguks

Alates 2016. aastast on stipendiaadil erandkorras võimalik Eestis töötamise kohustus asendada alternatiivse tegevusega, millest tõuseb Eesti jaoks samaväärne kasu. Selle jaoks peab stipendiaat esitama vastava taotluse koos tegevuskavaga.

Tegevuskavas tuleb kirjeldada, millist tööd millise aja jooksul kavatsetakse Eesti heaks teha ja kuidas on planeeritav töö Eesti hüvanguks mahult võrdne vastavalt kahe- või kolmeaastase fikseeritud ametikohal töötamisega. Tegevuskava võib olenevalt välja toodud tegevuste iseloomust täita nii Eestis kui välismaal.

Lisaks tuleb esitada vähemalt ühe Eestis tegutseva spetsialisti kaaskiri, kus kinnitatakse selliste tegevuste vajalikkust Eestile ja töö mahu võrreldavust tavapärase töötamiskohustuse mahuga.

Taotluses toodud  tegevuste sobivust, sh ka kinnituse andnud spetsialisti pädevust valdkonnas hindab Kristjan Jaagu nõukogu, kellel on õigus tegevuskava kohta teha ettepanekuid või see tagasi lükata. Üldjuhul tuleb stipendiaadil oma soovi nõukogu ees kaitsta.

Tegevuskava alusel töötaval  stipendiaadil tuleb kord aastas esitada aruanne tegevuskava täitmise kohta. Ametil on õigus küsida tegevuste täitmise kohta tõendusmaterjali. Juhul, kui selgub, et stipendiaadil ei ole võimalik tegevuskava täies ulatuses täita, on stipendiaadil õigus see asendada Eestis töötamise kohustusega. Sellisel juhul lepime stipendiaadiga kokku, kui kaua ta peab veel Eestis töötama. Tegevuskava täies mahus täitmise korral loetakse stipendiumileping täidetuks.

2020. aastal kuulutati lisaks üldisele taotlusvoorule välja kaks sihtstipendiumi vooru.

Stipendium epidemioloogia magistriõppeks välismaal

Stipendiumi eesmärgiks on suurendada nakkushaiguste alase epidemioloogia haridusega spetsialistide hulka Eestis.

Konkurss oli avatud taotlejatele, kes alustasid või jätkasid magistriõppe tasemel epidemioloogia erialaõpinguid tunnustatud väliskõrgkoolis ja on valmis pärast lõpetamist asuma vähemalt kolmeks aastaks tööle oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale Eesti tervishoiu- või teadusasutuses.

2020. aasta epidemioloogia magistriõppe stipendiumi taotlusvooru juhend

Stipendium logopeedia magistriõppeks Venemaa ülikoolides

Stipendiumi eesmärgiks on suurendada venekeelse ettevalmistusega logopeedide hulka Eesti haridusasutuses.

Konkurss oli mõeldud neile, kes alustasid magistriõppe tasemel logopeedia erialaõpinguid tunnustatud Venemaa ülikoolis ja on valmis pärast lõpetamist asuma vähemalt kolmeks aastaks tööle magistrikraadi nõudval ametikohal Eestis.

2020. aasta logopeedia magistriõppe stipendiumi taotlusvooru juhend

Otsime 2024. aastaks eksperte, kes hindaksid Kristjan Jaagu stipendiumitaotlusi. Hindaja võib end kirja panna välisõpingute stipendiumi, õpirände stipendiumi või mõlema stipendiumi hindajate nimekirja.

Õpirände stipendiumi hindavatel ekspertidel peab olema:

• doktorikraad;
• vähemalt üheaastane Eesti kõrgkoolis akadeemilisel kohal töötamise kogemus;
• isiklik rahvusvahelises õpi- või teadlasrändes osalemise kogemus.

Välisõpingute stipendiumi hindavatel ekspertidel peab olema:

• doktorikraad;
• vähemalt kolmeaastane Eesti kõrgkoolis akadeemilisel kohal töötamise kogemus;
• magistrantide või doktorantide juhendamise kogemus;
• isiklik rahvusvahelise õpi- või teadlasrände kogemus.

Kristjan Jaagu programmil on 2024. aastal kuni 4 erinevat tähtaega (1 välisõpingute voor ja 3 õpirände vooru). Hindamise perioodid langevad mai teise poolde, septembri teise poolde ja novembri teise poolde. Hindamine toimub etteantud hindamiskriteeriumite ja hindamislehe alusel. Kõiki kaasatud eksperte ei kutsuta kõikides hindamistes osalema. Igas taotlusvoorus tehakse teatud hulgal ekspertidele ettepanek hindamises osaleda. Ekspertide valikul lähtutakse taotluste sisust, arvust, voorus kasutatavate hindajate õppe- või teadusasutuste mitmekesisest esindatusest ning huvide konflikti puudumisest.

Kaasatud ekspertidel tuleb hinnata taotlusi oma valdkonnas laiemalt, mitte vaid kitsal erialal. Erinevate stipendiumiliikide puhul eeldab ühe taotluse hindamine erineva mahuga tööd ja on ka erinevalt tasustatud. Välisõpingute taotluse hindamise eest tasutakse 50 eurot (bruto) iga taotluse kohta ja õpirände taotluse hindamise eest 15 eurot (bruto) iga taotluse kohta.

Pakkujal palume täita järgneval lingil olev taotlusvorm.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 1. mai. Pakkumuste kohta antakse tagasisidet kuni 3 tööpäeva jooksul.

Küsimuste korral palume pöörduda e-posti teel [email protected].