Konverents keskendus nii kõrgkoolide rahvusvahelise koostöö temaatikale kui ka üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsusega seotud küsimustele. Päeva avasid Norra suursaadik Eestis, Marius Dirdal, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal ja Harno peadirektor Jaak Raie, kes kõik rõhutasid rahvusvahelise koostöö olulisust. Dirdal märkis, et seitse aastat tagasi seisis maailm teistsuguste väljakutsete ees, kuid on jätkuvalt selge, et kõrgharidus mängib võtmerolli globaalsete eesmärkide saavutamisel. Eesti esindajad kinnitasid, et Eesti ja rahastajariikide koostöö kõrghariduse vallas on andnud suurepäraseid tulemusi ning sellist partnerlust tuleb jätkata ka tulevikus.
Konverentsil esinejad on nii programmi doonorriikidest Norrast ja Islandilt kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumist, Haridus- ja Noorteametist ning kõrgkoolidest.
Norra kõrghariduse ja kutseoskuste direktoraadi vanemnõunik Torill Iversen Wanvik rõhutas oma esitluses vastutustundliku rahvusvahelistumise tähtsust. Ta märkis, et ülikoolid peavad teadvustama ja juhtima rahvusvahelise koostööga seotud riske, eriti pingelises globaalpoliitilises olukorras. Iversen Wanvik tutvustas ka Norra lähenemist rahvusvahelise koostöö juhistele, mille eesmärk on tagada akadeemilise töö turvalisus ja eetilisus. “Alustala sellise dokumendi koostamiseks on süsteemne hindamine, kuidas asutused saavad tagada kaitse aspektides nagu informatsioon, ametikohad ja infrastruktuur ning muud väärtused nagu elu ja tervis, maine, normid ja põhimõtted,” rõhutas Iversen Wanvik.
Harno haridusprogrammide keskuse juhataja Heli Aru-Chabilan, kes tutvustas Eesti kogemust tudengite ja töötajate mobiilsuse korraldusega, tõi välja, et õpirännet peetakse oluliseks ning seda kogemust väärtustavad osalejad kõrgelt. Ometigi on majanduskriisi ajal oht, et rahvusvahelist koostööd ei väärtustata piisavalt ning pakutavaid võimalusi ei kasutata täiel määral. Kindlasti on meie õppurite ja haridustöötajate huvides kõigist sellistest võimalustest kinni haarata, sest riiklikke vahendeid arendusteks napib.
Päeva moderaator ja Harno kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm tõi esile, miks õppealane liikuvus on võtmetähtsusega igasuguses rahvusvahelises koostöös: “Õpiränne on kõige ohutum rände viis ja seepärast on see kõige olulisem investeering tulevikku.”
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) Balti teaduskoostööprogramm on aidanud edendada Eesti kõrgkoolide ning nende partnerite koostööd Norras ja Islandil. Aastatel 2014–2024 kestnud programmi eesmärgiks oli rahastajariikide – Norra, Islandi ja Liechtensteini – abil toetada Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumist ja tugevdada piiriüleseid akadeemilisi sidemeid.
Programmi kaudu rahastati kümmet kõrghariduse koostööprojekti ja ühte mobiilsusprojekti. Valdkonnad, milles õppearendus ette võeti, ulatusid loomemajandusest bioinformaatikani. Need algatused lõid tugeva partnerluse Eesti kõrgkoolide ja doonorriikide kolleegide vahel. Õppejõud ja töötajad laiendasid oma teadmisi, lõid professionaalseid võrgustikke ja tegid koostööd ühist huvi pakkuvate projektide kallal. Õpilased omandasid väärtuslikke rahvusvahelisi kogemusi ning avardasid tuleviku tööväljavaateid nii Eestis kui ka välismaal.
Lisaks avatud taotlusvoorudele toetas programm kahte eelnevalt määratletud projekti. Üks keskendus norra keele ja kirjanduse õpetamisele Tartu Ülikoolis, teise eesmärk oli Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös kaasava hariduse õppekava õpetamise kvaliteedi parandamine.
Projekti koduleht: https://harno.ee/empnorra
