Kristjan Jaagu stipendiumid

Kristjan Jaagu riiklik stipendiumiprogramm pakub magistrantidele ja noorteadlastele stipendiumeid välismaal õppimiseks või teadustöö tegemiseks. Programmi eesmärk on tugevdada Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse rahvusvahelisust ja lõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

Võtame taotluseid vastu kolmes kategoorias:

  • Kraadiõpe välismaal stipendiumit saavad taotleda kõik, kes alustavad või jätkavad magistri- või doktoriõppe tasemel õpinguid tunnustatud välisülikoolis ning on valmis pärast lõpetamist Eestis tööle asuma. Taotluste esitamise tähtaeg on üks kord aastas: 1. aprillil.

    LOE kraadiõppe stipendiumist LÄHEMALT 
  • Välisõpingute stipendiumiga toetatakse kuni ühe õppeaasta pikkuseid vahetusõpinguid või praktikat. Stipendiaatideks võivad olla Eesti kõrgkoolide magistrandid ja doktorandid, kes soovivad osa õpingutest välismaal läbida. Taotlusi saab esitada kaks korda aastas. Taotlusvoorude tähtajad on 1. mail ja 15. oktoobril.

    LOE välisõpingute stipendiumist LÄHEMALT 
  • Välislähetuste stipendiumiga toetatakse kuni 30 päeva kestvaid õppe- ja teadustööga seotud välislähetusi. Stipendiumile saavad kandideerida Eesti kõrgkoolide magistrandid, doktorandid, noorteadlased ja õppejõud Välislähetuse eesmärgiks võib olla erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases tegevuses osalemine. Taotlusi võtame vastu neli korda aastas. Taotlusvoorude tähtajad on 1. märtsil, 1. juunil, 1. oktoobril ja 1. detsembril.

LOE välislähetuste stipendiumist LÄHEMALT 

Dokumendid ja viited

Elektrooniline taotlussüsteem

Stipendiumi taotlemine toimub elektroonilises taotlussüsteemis. Taotluse esitamise võimalus avaneb taotlussüsteemis üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega.

taotlussüsteemi

Taotlusvoorude tulemused

Taotlusvoorude tulemused leiate siit.

Stipendium kraadiõppeks välismaal

Stipendiumiga toetame magistri- ja doktoriõppe tasemel kraadiõpinguid tunnustatud väliskõrgkoolide juures. Stipendium määratakse kogu õppeperioodiks (alates stipendiumi määramise semestrist nominaalaja lõpuni).

Stipendiumi saavad taotleda õppurid, kes alustavad või jätkavad magistri- või doktoriõppe tasemel õpinguid tunnustatud välisülikooli juures ning on valmis pärast lõpetamist asuma tööle vastavalt magistri- või doktorikraadi nõudval ametikohal Eestis. Välismaal võib õppida nii täis- kui osaajaga õppes.

Taotlusvooru tähtaeg:

  • 1. aprill 2021 

Taotluse esitamise võimalus avaneb elektroonilises taotlussüsteemis üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega.

taotlussüsteemi

Teadlased

Lisainfo:

Marilyn Fridolin
Stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist
+372 6999 397
marilyn.fridolin@harno.ee

Kraadiõppe stipendiumi taotlemine

Stipendiumi võivad taotleda Eesti kodanikud või siin pikaajalise elaniku elamisloaga viibivad inimesed. Taotleja peab taotluse esitamise hetkel olema kas välisülikooli magistri- või doktoriõppesse vastu võetud. Kui vastuvõtu protsess veel kestab, võib esitada välisülikooli kinnituse selle kohta, et vastuvõtuks vajalikud dokumendid on esitatud.

Taotleja peab oskama eesti keelt suhtlustasemel. 

Magistriõpinguteks saab stipendiumi taotleda juhul, kui soovitud eriala Eestis õppida ei saa, kuid Eesti tööturul on selle järele vajadus olemas.

Taotleja peab tähtajaks esitama elektroonilise taotlussüsteemi kaudu järgmised dokumendid:

  • Taotlusvorm (sh motivatsioonikiri), mis on pärast taotlusvooru avanemist kättesaadav  taotlussüsteemis.
  • Õpingute ja uurimistöö esialgne plaan. Magistriõppe puhul tuleb lisada ka läbitavate ainekursuste nimekiri.
  • Ülevaade viimasest uurimistööst – bakalaureuse- või magistritöö või artikkel, bakalaureusetöö puudumisel ülevaade õpingute jooksul koostatud uurimistööst.
  • Allkirjastatud soovituskiri eelmise kraaditöö juhendajalt.
  • Doktorandid peavad esitama ka Eestipoolse kaasjuhendaja allkirjastatud nõusoleku juhendamiseks. Põhjendatud juhul saab stipendiumi taotleda ilma kaasjuhendajata.
  • Kinnitus välisülikooli vastuvõtmise või seal õppimise kohta. Kui vastuvõtu protsess veel kestab, võib esitada välisülikooli kinnituse selle kohta, et vastuvõtuks vajalikud dokumendid on esitatud.
  • Tööandja või erialaliidu põhjendustega kinnitus selle kohta, et vajatakse vastava kvalifikatsiooniga töötajat. Tööandjaks võib olla Eesti kõrgkool (struktuuriüksuse juhi kinnitus), avaliku sektori asutus (asekantsleri tasemele vastav kinnitus) või Eestis tegutsev ettevõte (Eesti tegevjuhi kinnitus).
  • Õppekulude suurust tõendavad dokumendid.

Oluline lisainfo: taotlusvorm ja lisad peavad olema vormistatud eesti, erandjuhul inglise keeles. Välisjuhendajate kirjutatud soovituskirjad ja kinnituskirjad välisülikoolidest võivad olla inglise keeles.

Allkirjastatud dokumendid võivad olla kas digitaalselt allkirjastatud või paberil allkirjastatud ning skannitud. Posti teel paberkandjal allkirjastatud dokumentide originaale saatma ei pea, kuid Haridus- ja Noorteametil on õigus vajadusel kontrollida esitatud dokumentide vastavust originaalidele. 

taotlussüsteemi

Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumiga kaasneb Eestis tööleasumise kohustus. 

Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiaadid peavad kolme aasta jooksul (alates kraadi saamisest) kandideerima oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale Eesti Vabariigi kõrgkoolis, avaliku sektori või erasektori asutuses. Eestis töötamise kohustuse täitmisena arvestatakse:

  • Töötamist Eesti kõrgkoolide akadeemilistel ametikohtadel (õppejõu või teadlasena, k.a töökohtadel, mis ei eelda kraadi olemasolu) või sellistele ametikohtadele kandideerimist olenemata töösuhte iseloomust.
  • Töötamist avaliku sektori või erasektori asutuse doktori- või magistrikraadi nõudvatel ametikohtadel.

Kuna Eestis töötamise kohustus kestab kolm aastat, tuleb töökohtadele kandideerimisi tõendada Haridus- ja Noorteametile kolme aasta jooksul. Kui esimesel aastal kandideerimine edukaks ei osutu, peab ka järgneva(te)l aasta(te)l kandideerimisi tõendama. Selleks tuleb esitada ametile ülevaade kas tööle asumisest, tööle kandideerimistest või kandideerimise ebaõnnestumisest koos tõendusdokumentidega. Tõendusdokumendid tuleb esitada hiljemalt iga aasta 1. veebruariks.

Eestis tööleasumise tähtaega on võimalik pikendada juhul, kui stipendiaat läbib välismaal ka doktorantuuri või järeldoktorantuuri.

Milliseid tõendusdokumente erinevatel juhtudel esitada:

  • Kui stipendiaat on Eestis tööle asunud, siis tuleb 90 päeva jooksul pärast tööle asumist Haridus- ja Noorteametile esitada tööandja kinnitus töötamise kohta või töölepingu koopia. Palume meid teavitada ka töösuhte muutumisest, juhul kui see toimub kolme aasta jooksul pärast tööle asumist.

    Kõrgkooli või asutuse poolt väljastatud kinnitus peab sisaldama sõlmitud töölepingu tähtaega või märget, et leping on tähtajatu, ning kinnitust selle kohta, et töökoht on stipendiumi saanud isiku kvalifikatsioonile vastav (kõrgkooli ametikoht kuulub akadeemiliste ametikohtade hulka või asutuse ametikoht eeldab vastavat kraadi).

    Kui stipendiaat on kandideerinud pärast välisülikooli lõpetamist oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale ning on valituks osutunud, siis peab ta töötama nimetatud kohal ühe valimisperioodi või määramata ajaks sõlmitud töölepingu korral vähemalt kolm aastat.

    Need stipendiaadid, kelle stipendiumilepingud on olnud kolmepoolsed, peavad esitama kinnituskirja oma töötamise kohta stipendiumilepingu kolmandaks osapooleks oleva ülikooli poolt.
     
  • Kui stipendiaadi erialale ja kvalifikatsioonile vastavaid konkursse ei ole toimunud, siis tuleb Haridus- ja Noorteametile esitada igal aastal kolme aasta jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist ülevaade stipendiaadi kvalifikatsioonile vastava eriala õpetamisega tegelevatest Eesti kõrgkoolidest ning võtta kõrgkoolide vastavatest osakondadest (või personaliosakonnast) kinnituskiri vastavate konkursside mittetoimumise kohta.
     
  • Kui stipendiaat on tööle kandideerinud, kuid kandideerimine ei ole osutunud edukaks, siis tuleb selle kohta Haridus- ja Noorteametile esitada igal aastal kolme aasta jooksul pärast kõrgkooli lõpetamist kõrgkooli või asutuse vastava osakonna kinnitus. Kõrgkooli või asutuse poolt väljastatud kinnitus peab sisaldama ka kinnitust selle kohta, et koht kuhu kandideeriti oli stipendiumi saanud isiku kvalifikatsioonile vastav (kõrgkooli ametikoht kuulub akadeemiliste ametikohtade hulka või asutuse ametikoht eeldab vastavat kraadi).

    Kui Eestisse tööle kandideerimine jääb ülaltoodud viisidel Haridus- ja Noorteametile dokumentaalselt tõendamata, käsitletakse stipendiaadile stipendiumilepinguga välja makstud stipendiumi laenuna ning lepingu lõpetamiseks kohaldatakse stipendiumilepingu vastavasisulist punkti.
     
  • Alates 2016. aastast on stipendiaadil erandkorras võimalik kolmeaastane Eestis töötamise kohustus asendada alternatiivse tegevusega, millest tõuseb Eesti jaoks samaväärne kasu. Selle jaoks peab stipendiaat esitama vastava taotluse koos tegevuskavaga.

    Tegevuskavas tuleb kirjeldada plaanitavate tegevuste ajakava ning Eestile tekkivat kasu. Lisaks tuleb esitada vähemalt ühe Eestis tegutseva spetsialisti kaaskiri, kus kinnitatakse selliste tegevuste vajalikkust.

    Taotluses toodud  tegevuste sobivust, sh ka kinnituse andnud spetsialisti pädevust, hindab Kristjan Jaagu nõukogu, kellel on õigus tegevuskava kohta teha ettepanekuid või see tagasi lükata.
     
  • Kui nõukogu kiidab taotluse heaks, fikseeritakse tegevused ja nende  ajakava stipendiumilepingu lisas. Tegevuskava alusel töötaval  stipendiaadil tuleb kord aastas, 1. veebruariks,  esitada aruanne tegevuskava täitmise kohta. Haridus- ja Noorteametil on õigus küsida tegevuste täitmise kohta tõendusmaterjali. Juhul, kui selgub, et stipendiaadil ei ole võimalik tegevuskava täies ulatuses täita, on stipendiaadil õigus see asendada Eestis töötamise kohustusega. Sellisel juhul lepivad amet ja stipendiaat kokku, kui kaua peab stipendiaat veel Eestis töötama. Tegevuskava täies mahus täitmise korral loetakse stipendiumileping täidetuks.

Konkursi tingimustele vastavaid taotlusi hindavad valdkondlikud eksperdid. Iga doktoriõppe taotlust hindab kolm eksperti. Iga magistriõppe taotlust hindab vähemalt kaks eksperti. Magistriõppe eriala õppimise võimalikkust Eestis hindab Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA).

Doktoriõpinguteks esitatud taotluste juures hinnatakse:

  • Viimase teadustöö taset (lisatud ülevaate alusel).
  • Doktoritöö teema asjakohasust ja uurimistöö kava läbimõeldust.
  • Valitud eriala vajalikkust Eestile (sh tööandja kinnituse alusel).
  • Valitud väliskõrgkooli õppetöö taset.
  • Õpingute maksumust.
  • Motivatsioonikirja läbimõeldust ja veenvust.
  • Soovituskirja asjakohasust ja veenvust.

Magistriõpinguteks esitatud taotluste juures hinnatakse:

  • Bakalaureusetöö/varasema uurimistöö taset (lisatud ülevaate alusel).
  • Valitud eriala vajalikkust Eestile (sh tööandja kinnituse alusel).
  • Eriala õppimise võimalust Eestis (hindab EKKA).
  • Valitud väliskõrgkooli õppetöö taset.
  • Õpingute maksumust.
  • Motivatsioonikirja läbimõeldust ja veenvust.
  • Soovituskirja asjakohasust ja veenvust.

Enne otsuse tegemist intervjueeritakse positiivse eksperthinnangu saanud kandidaate. Muuhulgas hindab intervjuukomisjon osalise ajaga õpingute põhjendatust. Stipendiumi eraldamise otsuse teeb intervjuukomisjoni soovituse alusel Kristjan Jaagu nõukogu.

Hindamisprotseduur võtab aega ligikaudu kaks kuud tähtajana väljakuulutatud kuupäevast. Konkursi tulemused avaldame siin kodulehel.

Maksame stipendiumi välisülikoolis õppimiseks, kuid vajadusel on võimalik taotleda ka lapsetoetust, õppekulude ja ravikindlustuse hüvitist.

Kristjan Jaagu stipendiumi suuruse arvutamisel kasutatakse ühikuhindu, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega.

Täis- ja osaajaga õppivatel stipendiaatidel kasutatakse stipendiumi summa arvestamisel erinevaid metoodikaid.

Stipendium koosneb elamiskulu osast ja sõidukulu osast, vajadusel ka õppekulude hüvitisest, lapsetoetusest, laste sõidukulu hüvitisest, ravikindlustuse hüvitisest ja välislähetuse hüvitisest. 

  • Stipendiumi elamiskulu osa (ehk fikseeritud summa iga päeva kohta) makstakse õppeasutuse asukohariigi määra järgi. Stipendiumi elamiskulu osast tuleks katta kõik välismaal õppimisega seonduvad lisakulutused (sh majutus, õppematerjalid, kohalik transport jmt).

    Eestis või mõnes muus sihtriigist erinevas välisriigis viibimise perioodid tuleb Haridus- ja Noorteametiga eelnevalt kooskõlastada (v.a pühad ja vaheajad). Kui stipendiaat viibib aktiivse õppetöö perioodil Eestis, maksame selle perioodi eest stipendiumi Eesti ülikoolides õppivate üliõpilastega samas määras (doktorandile 660 eurot kuus ja magistrandile 350 eurot kuus). 

    Täiskoormusel ja nominaalajaga lõpetamise graafikus õppiva doktorandi stipendiumi elamiskulu osa tõuseb alates kolmandast stipendiumiaastast 20% võrra.

    Elamiskulu osa suuruse vastavalt asukohariigile leiad ühikuhindade määrusest
  • Stipendiumi sõidukulu osa (fikseeritud summa edasi-tagasi reisi kohta) on võimalik taotleda üldjuhul ainult reisideks Eesti ja õppekoha vahel. Põhjendatud juhul ja kokkuleppel ametiga võib reis toimuda õppekoha ja muu sihtkoha vahel.  

    Täiskoormusega õppivale stipendiaadile makstakse õppeaastas sõidutoetust kaheks reisiks Eesti ja õppekoha vahel. Sõidutoetus on mõeldud kõikide reisimisega seotud kulude katteks (sh transport lennujaama ja lennujaamast sihtkohta). Eraldi viisakulusid ei hüvitata. Sõidutoetuse arvutamisel eeldatakse, et reis algab ja lõppeb samas linnas. Ainult ühel suunal reisimiseks sõidutoetust ei maksta.

    Stipendiumi sõidukulu osa  suurus  sõltub  lähte ja   sihtkoha   vahelisest    distantsist.   Distantsi arvestamisel  kasutatakse  Euroopa  Komisjoni  veebipõhist  kalkulaatorit

    Kui lähte- ja sihtkoha vaheline kaugus on kuni 99,99 km, hüvitatakse kulud kuludokumentide põhiselt kuni 180 euro ulatuses. Kui lähte- ja sihtkoha vaheline kaugus on 100 km või enam, arvutatakse sõidutoetuse suurus lähtudes fikseeritud ühikuhindade tabelist.

    Tabeli leiad ühikuhindade määrusest
  • Õppekulude hüvitist (õppemaks või uurimistöö läbiviimiseks vajalikud vältimatud kulud, mida on võimalik ette näha) saab taotleda vaid siis, kui välisülikoolis ei ole võimalik tasuta õppida.

    Taotletava õppekulude hüvitise suurus märgitakse taotlusvormis. Kulude hüvitamise (sh osalise hüvitamise või mittehüvitamise) ning hüvitatava kulu suuruse otsustab Kristjan Jaagu nõukogu. Võrdsete taotluste korral võib Kristjan Jaagu nõukogu eelistada kandidaate, kellel õppekulud puuduvad või on väiksemad.

    Õppekulu katmise ülempiiriks on üldjuhul 10 000 eurot õppeaastas.
  • Lapsetoetus (200 eurot lapse kohta kuus), makstakse alaealisi lapsi kasvatavale stipendiaadile õppe nominaalaja kestel. Taotlemiseks tuleb lapse sünnitunnistuse koopia esitada enne stipendiumilepingu sõlmimist. Õpingute ajal sündinud lapse sünnitunnistuse koopia tuleb saata Haridus- ja Noorteametile esimesel võimalusel. Lapsetoetust ei maksta tagasiulatuvalt, vaid alates sünnitunnistuse esitamise kuupäevale järgnevast kuust.

    Lapsetoetust makstakse täiskoormusega õppivale stipendiaadile 12 kuul aastas olenemata sellest, kas laps viibib välismaal või Eestis. Osakoormusel õppivale stipendiaadile makstakse lapsetoetust vaid stipendiaadi välismaal viibimise perioodil.
  • Stipendiaadiga kaasas olevate alaealiste laste sõidukulu hüvitame kuni kahe edasi-tagasi reisi eest aastas lapse kohta. Laste reisi toimumist tuleb tõendada. Laste reiside kulu hüvitame stipendiumi sõidukulu osa määras, suurendades lastega reisiva stipendiaadi stipendiumi laste sõidukulu võrra. Hüvitise taotlemiseks on vajalik eelnev kokkulepe Haridus- ja Noorteametiga!
  • Vajaduspõhine ravikindlustuse kulude hüvitis on stipendiaatidele, kes õpivad täis- või osakoormusega riigis, kus õppimine ei taga õpingute ajaks automaatset ravikindlustust ning kuhu Eesti Haigekassa kindlustus ei laiene. Hüvitist saab taotleda samade ravikindlustuskulude katmiseks, mida katab Eesti Haigekassa kindlustus Eestis õppivatele stipendiaatidele. 

    Ravikindlustusele lisanduvaid kindlustusi (sh reisikindlustus, hambaravikindlustus vms) ei hüvitata. Ravikindlustust ei hüvitata, kui stipendiaat õpib Euroopa Liidu liikmesriigi õppeasutuses, tal on ligipääs arstiabile Euroopa ravikindlustuskaardi alusel ning ta on ennast Haigekassas nõuetekohaselt registreerinud kui välisriigis õppiv üliõpilane (Euroopa Liidu ravikindlustus ei ole tagatud automaatselt, vaid seda tuleb stipendiaadil Haigekassast taotleda).

    Stipendiaat saab taotleda ka oma alaealise lapse ravikindlustuse kulude hüvitamist juhul, kui laps elab koos vanemaga välismaal ja välisriik ei kata lapse ravikindlustust. Kehtivad samad reeglid, mis stipendiaatide endi ravikindlustuse puhul.

    Hüvitise taotlemiseks tuleb esitada dokument, mis tõendab välisriigis õpingute ajal ravikindlustuse puudumist. Kulu hüvitatakse arve, kindlustuspoliisi ja arve tasumist tõendava dokumendi alusel.

  • Välislähetuse stipendium, mida saab kasutada ühel korral õpingute nominaalaja jooksul erialasel konverentsil, koolitusel, seminaril vm osalemiseks. Stipendiumi suurus arvutatakse päevaraha riikliku alammäära, sõidukulu ja majutuskulu ühikuhindade alusel. Üritusel osalemise tasu kaetakse kulupõhiselt varase registreerimistasu ulatuses. Stipendiumi majutuskulu osa ja päevaraha arvestatakse välismaal toimuva ürituse perioodi eest. Põhjendatud juhul võib ürituse perioodile lisanduda üks öö enne ja üks öö pärast üritust. Ühe välislähetuse eest makstav kogustipendium on maksimaalselt 2000 eurot.

    Stipendiumi saamiseks tuleb esitada:

    - K
    ulude hüvitamise avaldus.
    - Juhendaja kinnituskiri konverentsil osalemise vajalikkuse kohta.
    - Konverentsi toimumist tõendav päevakava või muu dokument (väljatrükk konverentsi veebilehest vms).
    - Osavõtutasu arve ja tasumist tõendav dokument.
    - Korraldaja poolt väljastatud kinnituskiri üritusel osalemise kohta.

Teiste stipendiumite samaaegne kasutamine

Stipendiaadil on õigus saada samal ajal teisi stipendiume, kui nende kasutamine ei ole vastuolus juhendi nõuetega ja saadav toetus ei tule Eesti riigieelarve (sh Euroopa Liidu struktuuritoetuste) vahenditest. Erandkorras on stipendiaatidel lubatud stipendiumiga samaaegselt kasutada Kristjan Jaagu välislähetuse stipendiumi. Juhul, kui täiendav stipendium ületab 50% kraadiõppe stipendiumi mahust, vähendatakse Kristjan Jaagu stipendiumi raames makstavat elamistoetust 300 euro võrra kuus teisi tingimusi ja nõudeid muutmata.

Täiskoormusega õppiva tudengi stipendiumi arvestamine

Doktorandile makstakse stipendiumi välisülikooli nominaalse õppeaja lõpuni välismaal viibimise perioodil, kuid mitte rohkem kui 48 kuud, magistrandile mitte rohkem kui 24 kuud. Eestis või mõnes muus välisriigis viibimise perioodid tuleb Haridus- ja Noorteametiga eelnevalt kooskõlastada (v.a pühad ja vaheajad). Kui üliõpilane on stipendiumi saamise hetkeks õpinguid alustanud, rahastame ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

Osakoormusega õppiva tudengi stipendiumi arvestamine

Stipendiumi maksame väliskõrgkoolis kehtestatud nominaalkestuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 72 kuu ulatuses doktoriõppes ja 36 kuu ulatuses magistriõppes. Kui stipendiaat on stipendiumi määramise ajal juba õpinguid alustanud, rahastame ainult nominaalaja lõpuni jäänud perioodi.

Välismaal viibimise perioodil arvestatakse stipendiumisumma täiskoormusega stipendiaatidega samadel alustel. Eestis elamise perioodil makstava stipendiumi suurus oleneb õpingute kestusest ja see arvestatakse stipendiumi eraldamise otsuse tegemise hetkel proportsioonis  maksimaalse võimaliku perioodiga antud õppeastmel. Täiskoormusega õppeperioodi eest makstava stipendiumi kogusumma jagatakse osakoormusega õppe maksimaalsesse perioodi jäävate kuude arvuga. 

Eestis elamise perioodil on osakoormusega tudengi stipendium väiksem kui täiskoormusega Eesti ülikoolis õppival tudengil. Kui Eesti ülikoolis õppivatele doktorantidele kehtestatud doktoranditoetuse suurus muutub, korrigeeritakse vastavalt stipendiumi suurust.

Osakoormusega stipendiaat võib saada maksimaalselt neli stipendiumi sõidukulu osa ühe õppeaasta kohta. Taotluses tuleb näidata, mitu edasi-tagasi reisi aastas vajatakse ja mille põhjal seda eeldatakse.

Osakoormusega stipendiaat saab taotleda täiendavat lapsetoetust ning laste sõidukulu ja ravikindlustuse hüvitist ainult välismaal õppimise perioodil.

Hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks tuleb taotlejal esitada vastuvõtva ülikooli poolt väljastatud vastuvõtmist kinnitav tõend.

Stipendiumi saajatega sõlmime lepingu üldjuhul kuus nädalat enne õpingute algust Lepingus sätestatakse stipendiumi suurus ning kasutamise kord. Lepingu tingimused lähtuvad stipendiumi juhendist.

Iga-aastane stipendium makstakse välja kahe osamaksena:

  • Esimene osamakse, mis sisaldab 50% õppeaasta stipendiumist, kantakse üle hiljemalt üks kuu enne sügissemestri õpingute algust, välja arvatud juhul, kui selleks ajaks ei ole väliskõrgkooli vastuvõtmise kinnitus esitatud või stipendiumileping sõlmitud.
  • Teine osamakse kantakse üle veebruaris, pärast vahearuande esitamist ja Haridus- ja Noorteameti poolt kinnitamist.

Teeme järgneva osamakse vaid juhul, kui stipendiaadi kohustused on täidetud ja edasijõudmine õpingutes on tõendatud.

Iga õppeaasta keskel, hiljemalt 1. veebruariks, tuleb stipendiaadil esitada meile vahearuanne, mis on teise osamakse ülekandmise aluseks.

Vahearuanne tuleb Haridus- ja Noorteametile saata e-posti teel aadressile kristjanjaak@harno.ee

Vahearuandena tuleb esitada kinnituskiri välisülikoolis õppimise jätkamise kohta (skannituna).

Iga õppeaasta lõpuks, hiljemalt 1. oktoobriks tuleb stipendiaadil esitada ametile õppeaasta lõpparuanne, mis on järgmise osamakse ülekandmise aluseks.

Esimese õppeaasta lõpus esitatakse lõpparuanne läbi taotlussüsteemi. Igal järgneval aastal tuleb õppeaasta lõpparuanne koos dokumentidega esitada e-posti teel aadressil kristjanjaak@harno.ee

Lõpparuanne sisaldab:

  • Aruandevormi
  • Välisülikooli juhendaja kinnitusega ülevaadet õppeaasta jooksul tehtud tööst (skannituna).
  • Kinnituskirja väliskõrgkoolis õppimise kohta (skannituna).

Stipendiaadid, kelle stipendiumilepingut on pikendatud üle õpingute nominaalaja, on pikendusajal kohustatud esitama aruanded oma õpingute edenemise kohta kahel korral aastas: 1. veebruariks ja 1. oktoobriks. Need peavad sisaldama:

  • Vabas vormis lühikokkuvõtet (1–5 lehekülge) senisest tegevusest välisülikoolis koos välisülikooli  õppejõu (juhendaja) poolse kinnitusega.
  • Kinnituskirja välisülikoolis õppimise kohta.

Stipendiumi saajal on õigus:

  • Taotleda akadeemilist puhkust (stipendiaadile rakenduvad stipendiaadi kodukõrgkoolis kehtivad akadeemilise puhkuse tingimused).
  • Taotleda lõputöö kaitsmise tähtaja pikendamist (doktorantidel maksimaalselt kaks aastat ja magistrantidel maksimaalselt üks aasta ilma määratud stipendiumi pikendamiseta). Taotlus koos põhjenduse ja planeeritava lõpetamise ajakavaga tuleb esitada koostöös juhendajaga.
  • Taotleda Eestis tööleasumise tähtaja pikendamist juhul, kui stipendiaat soovib välismaal läbida ka doktorantuuri või järeldoktorantuuri.

Stipendiumi saaja peab:

  • Alustama või jätkama õpinguid taotluses toodud välisülikooli juures.
  • Kaitsma samas ülikoolis lõputöö, kui seda ei takista tervislikud, perekondlikud või muud temast sõltumatud asjaolud. Kraadiõppe lõpetamise tähtaeg sõltub õpingute nominaalajast valitud ülikoolis ja planeeritud õppekoormusest ning see sätestatakse stipendiumilepingus.
  • 90 päeva jooksul pärast ülikooli lõpetamist esitama Haridus- ja Noorteametile lõpetamist tõendavad dokumendid (nt diplomi koopia või kinnituskirja kraadi omistamise kohta) koos eestikeelse kokkuvõttega oma lõputööst.
  • Hiljemalt ühe aasta möödumisel esialgsest lõpetamise tähtajast kaitsma välisülikoolis magistri- või kahe aasta möödumisel esialgsest lõpetamise tähtajast kaitsma doktoritöö (juhul, kui stipendiaadi kaitsmistähtaega pikendati). Kui stipendiaat katkestab õpingud ennetähtaegselt, võib amet Kristjan Jaagu nõukogu otsusega nõuda stipendiaadilt talle makstud stipendiumi pooles ulatuses tagasi(v.a juhul kui lepingus märgitud kohustuste täitmist takistasid dokumentaalselt tõendatud tervislikud, perekondlikud või stipendiaadist sõltumatud asjaolud). Juhul, kui stipendiaat on kasutanud ära kogu võimaliku stipendiumifondi, kuid ei ole ka pikendatud tähtajaks kraadi kaitsmiseni jõudnud, rakenduvad talle lõpetanutega võrdsed tagasimakse ja Eestis töötamise nõuded.
  • Kandideerima kolme aasta jooksul pärast välisülikooli lõpetamist oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale Eesti Vabariigi kõrgkooli, avaliku- või erasektori asutuse juures ning valituks osutumise korral töötama nimetatud kohal vähemalt kolm aastat. Alates 2016. aastast rahastatud stipendiaatidel on kokkuleppel Haridus- ja Noorteametiga võimalik erandkorras Eestis töötamise kohustus täielikult või osaliselt asendada töötamisega välismaal, kui sellest tõuseb Eesti jaoks samaväärne kasu.
  • Stipendiaat peab töötama vastaval ametikohal pärast õppeasutuse lõpetamist vähemalt kolm aastat ka juhul, kui tal on juba välisülikooli lõpetamise ajal asutusega kehtiv tööleping. Stipendiaadil on õigus töökohta vahetada.
  • Kui stipendiaat soovib Eestis töötamise kohustuse asendada alternatiivse tegevusega Eesti heaks, tuleb tal kolme aasta  jooksul pärast väliskõrgkooli lõpetamist esitada Haridus- ja Noorteametile taotlus koos lisadega. Taotluses toodud tegevuste sobivust hindab Kristjan Jaagu nõukogu, kellel on õigus tegevuskava kohta teha ettepanekuid või see tagasi lükata.
  • Stipendiaat peab maksma ametile mittetöötatud aja eest stipendiumi tagasi proportsionaalselt töötatud ajaga, kui stipendiaat ei pea Eestis töötamise tähtaja nõudest kinni.
  • Stipendiaat peab tagastama ametile kogu saadud stipendiumi, kui stipendiaat ei asu nõutud aja jooksul pärast kraadi saamist Eestis tööle või ei täida kinnitatud alternatiivsete tegevuste kava.

Haridus- ja Noorteametil on õigus stipendiumi eraldamise otsus üle vaadata ja makstud stipendium täielikult või osaliselt tagasi nõuda juhul, kui:

  • Aruandeid või kuludokumente (sh sõidupiletite originaale) ei esitata õigeaegselt.
  • Selgub kooskõlastamata pikaajaline viibimine Eestis akadeemilise õppetöö ajal.
  • Selgub stipendiumi mittesihipärane kasutamine muu moel.

Lisatingimused täisajaga õppivatele tudengitele

Õpingute ajal peab stipendiaat viibima välisülikooli juures. Kui õpingute eripärast tulenevalt on vajalik piiratud ulatuses tööde teostamine Eestis või mõnes muus riigis, tuleb see eelnevalt Haridus- ja Noorteametiga kooskõlastada.

Lisatingimused osalise koormusega õppivatele tudengitele

Osakoormusega õppimise soovist tuleb teada anda stipendiumi taotlemise hetkel, õpingute ajal seda muuta ei saa. Õpingute ja välismaal viibimise prognoositav aeg tuleb taotluses välja tuua (kuudes). Stipendiumi määramisel eelistatakse õpinguid õppekavadel, kus välisülikool on loonud osakoormusega õppimist võimaldavad eritingimused. Samal ajal Eesti ülikoolis õppimine ei ole lubatud.

Stipendiumi eesmärgiks on suurendada nakkushaiguste alase epidemioloogia haridusega spetsialistide hulka Eestis.

Konkurss oli avatud taotlejatele, kes alustasid või jätkasid magistriõppe tasemel epidemioloogia erialaõpinguid tunnustatud väliskõrgkoolis ja on valmis pärast lõpetamist asuma vähemalt kolmeks aastaks tööle oma erialale ja kvalifikatsioonile vastavale ametikohale Eesti tervishoiu- või teadusasutuses.

2021. aastal eraldi konkurssi epidemioloogia magistriõppeks välja ei kuulutata. Stipendiumi õpingute toetuseks on võimalik taotleda Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumi taotlusvoorus tähtajaga 01.04.2021.  

Stipendiumi eesmärgiks on suurendada venekeelse ettevalmistusega logopeedide hulka Eesti haridusasutuses.

Konkurss oli mõeldud neile, kes alustasid magistriõppe tasemel logopeedia erialaõpinguid tunnustatud Venemaa ülikoolis ja on valmis pärast lõpetamist asuma vähemalt kolmeks aastaks tööle magistrikraadi nõudval ametikohal Eestis.

2021. aastal eraldi konkurssi logopeedia magistriõppeks Venemaa ülikoolides välja ei kuulutata. Stipendiumi õpingute toetuseks on võimalik taotleda Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumi taotlusvoorus tähtajaga 01.04.2021. 

Välisõpingute stipendium

Stipendiumiga toetatakse Eesti kõrgkoolide magistrante ja doktorante, kes soovivad osa õpingutest välismaal läbida. Stipendiumi võib kasutada õppetöös ja praktikal osalemiseks; doktorantide puhul ka individuaalseks tööks, laboris töötamiseks, välitöödeks ja konsultatsioonideks.

Stipendiumi on võimalik saada kaks korda õppeastme jooksul. Ühe õpirände minimaalne kestvus võib olla 31 päeva ning kokku on stipendiumi toel ühes õppeastmes võimalik välismaal õppida 12 kuud.

Taotlusvoorude tähtajad:

  • 1. mai 2021 (õpingute periood 1.07.2021 kuni 30.09.2022)
  • 15. oktoober 2021 (õpingute periood 1.10.2021 kuni 30.09.2022)

Taotluse esitamise võimalus avaneb elektroonilises taotlussüsteemis üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega.

taotlussüsteemi

Tudengid õpivad õues

Lisainfo:

Eneli Külaots
Stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist
+372 7300 716
eneli.kulaots@harno.ee

Välisõpingute stipendiumi taotlemine

Stipendiumi saavad taotleda isikud, kes on stipendiumi kasutamise hetkel:

  • Eesti kõrgkoolide magistri- või doktoriõppe üliõpilased.
  • Eesti kõrgkoolide integreeritud õppekavadel õppivad üliõpilased, kellel on välisõpingute toimumise ajaks õppekavast läbitud aineid vähemalt 180 EAP ulatuses.

Õigus stipendiumile on kaks korda õppeastme jooksul.

Stipendiumi võivad taotleda ka tudengid, kelle õpiränne toimub Erasmus+ programmi raames. Kui Kristjan Jaagu stipendiumi taotlus on edukas, peab taotleja valima, kumba stipendiumit ta kasutada soovib, sest stipendiaat ei või samal ajal saada Erasmus+ ja Kristjan Jaagu stipendiumit. Kui üliõpilane loobub Erasmus+ stipendiumist, siis Erasmuse tudengi staatus sellest hoolimata säilib.

Taotleja peab tähtajaks esitama elektroonilise taotlussüsteemi kaudu järgmised dokumendid:

  • Taotlusvorm, mis sisaldab lisaks üldinfole motivatsioonikirja (300–600 sõna) ning tööplaani välisõpingute perioodiks (500–1500 sõna).
  • Allkirjastatud soovituskiri kraaditöö juhendajalt või oluliselt õppejõult.
  • Eesti kõrgkooli väljastatud kinnitus seal õppimise kohta (kinnitab, et olete Eesti kõrgkooli üliõpilaste nimekirjas).
  • Väliskõrgkooli/teadusasutuse kinnitus üliõpilase vastuvõtmise kohta taotluses näidatud perioodil.

Taotlusvorm koos lisadega võib olla vormistatud eesti või inglise keeles.

Posti teel paberkandjal allkirjastatud dokumentide originaale saatma ei pea, kuid Haridus- ja Noorteametil on õigus vajadusel kontrollida üleslaetud dokumentide vastavust originaalidele. 

Taotlussüsteem

Konkursi tingimustele vastavaid taotlusi hindavad teaduskraadiga eksperdid. Iga taotlust hindab vähemalt kaks eksperti. Erinevate aspektide eest ühe eksperdi poolt antud hinnete maksimumsumma on 30 punkti. Ekspertide koondhinnete summa alusel kujuneb taotlejate järjestus, mis on nõukogu otsuse aluseks.

Juhul, kui kahe eksperdi poolt antud koondhinded erinevad kaheksa punkti või enam, küsitakse taotlusele hinnang ka kolmandalt eksperdilt. Sellisel juhul võetakse taotlejate järjestamisel arvesse kaks arvuliselt lähedasemat koondhinnangut. Kui kolmanda eksperdi poolt antud koondhinne jääb täpselt kahe varasema eksperdi koondhinnete vahele, võetakse järjestuses aluseks kahekordne koondhinnete keskmine.

Eksperdid hindavad taotlusi lähtudes järgmistest aspektidest:

  • Kas välisõpingute eesmärk on selge ja veenvalt argumenteeritud?
  • Kas taotleja on motiveeritud ja taotlusega vaeva näinud?
  • Kas tööplaan on läbimõeldud, põhjendatud ja saavutatav?
  • Mil määral sobib selle valdkonna õpinguteks valitud väliskõrgkool?
  • Kas soovituskiri on asjakohane ja veenev?
  • Millist lisaväärtust tõuseb välisõpingutest Eestile?

Stipendiumi määramise otsustab Kristjan Jaagu programmi nõukogu ekspertide poolt antud koondhinnete summa alusel. Nõukogu pädevuses on otsustada, millise koondhinnete summa saanud taotlusi toetada. Juhul, kui võrdse koondhinnete summa on saanud mitu taotlust, kuid eelarve ei võimalda neid kõiki toetada, võib nõukogu eelistada taotlusi vähemesindatud valdkondadest või kõrgkoolidest. Stipendiumi eraldamise otsused fikseeritakse nõukogu koosoleku protokollis.

Hindamisprotseduur võtab aega kuni kaks kuud alates tähtajana välja kuulutatud kuupäevast.

Kristjan Jaagu stipendiumi suuruse arvutamisel kasutatakse ühikuhindu, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega. Välisõpingute stipendium koosneb elamiskulu osast (fikseeritud summa iga päeva kohta) ning sõidukulu osast (fikseeritud summa edasi-tagasireisi kohta).

Taotleja lõpliku stipendiumi suuruse otsustab stipendiuminõukogu. Määratud summat ei saa suurendada. Summat võib kasutada ainult taotluses näidatud õpirände rahastamiseks.

Taotletav stipendiumisumma arvestatakse taotlusvormis automaatselt vastavalt sihtkohale ja lähetuse kestvusele. Stipendiaat võib reaalsete kulude tegemisel arvestuse aluseks olnud kulude jaotust muuta, kui toetatud lähetuse teised tingimused (periood, sihtkoht, ürituse olemus jm) jäävad samaks.

NB! Stipendiaat ei või samaaegselt saada Kristjan Jaagu välisõpingute ja Erasmus+ või Dora Pluss tegevuse 1.2 õpirände stipendiumi. Samas võib Kristjan Jaagu õpiränne toimuda Erasmus+ raames sõlmitud partnerluslepingute raames. Muud lisarahastust tuleb taotluses näidata.

Stipendiumi elamiskulu osa

Elamiskulu osa suurus sõltub õpingute pikkusest ja sihtmaa elukallidusest. See on mõeldud välismaal õppimisega seonduvate kulutuste katmiseks (sh majutus, õppematerjalid, kohalik transport, viisad, kindlustused jms). Stipendiaat peab stipendiumiperioodil (v.a talve- ja kevadvaheajad) viibima väliskõrgkooli või teadusasutuse juures. Elamiskulu osa stipendiumist arvestatakse iga välismaal viibitud päeva eest. 

Elamiskulu osa suuruse leiad vastavalt asukohariigile ühikuhindade määrusest

Stipendiumi sõidukulu osa

Sõidukulu osa on võimalik taotleda välisõpingute lähtekohast sihtkohta (välisriigi kõrgkooli või teadusasutuse asukohta) ja tagasi reisimiseks. Lähtekohaks loetakse üldjuhul linna, kus asub koduülikool. Ainult ühel suunal reisimiseks ei ole võimalik stipendiumi saada. Rahastatakse nii Eestist kui välismaalt algavaid reise. Sõidukulu on võimalik taotleda maksimaalselt 2 korraks (2 edasi-tagasi sõitu aastas).

Stipendiumi sõidukulu osa suurus sõltub lähte- ja sihtkoha vahelisest distantsist ja sisaldab kõiki reisimisega seotud kulusid, sealhulgas transporti lennujaama ja lennujaamast sihtkohta. Eraldi viisakulusid ei hüvitata.

Distantsi arvestamisel kasutatakse Euroopa Komisjoni veebipõhist kalkulaatorit: http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm

Kui lähte- ja sihtkoha vaheline distants on kuni 99,99 km (kaasa arvatud), hüvitatakse kulud kuludokumentide põhiselt kuni 180 euro ulatuses. Kui lähte- ja sihtkoha vaheline distants on 100,00 km või enam, arvestatakse stipendiumi sõidukulu osa vastavalt tabelile. Tabeli leiad ühikuhindade määrusest

Sõlmime stipendiaadiga lepingu üldjuhul üks kuu enne õpingute algust. Lepingus sätestatakse stipendiumi suurus ja selle kasutamise tingimused.

Enne lepingu sõlmimist tuleb toetuse saajal esitada Haridus- ja Noorteametile ametlik allkirjastatud dokument välisülikooli vastuvõtmise kohta (v.a juhul, kui see on koos taotlusega juba esitatud).

Stipendiumi maksame välja kolme kuu kaupa. Esimene osamakse, mis sisaldab stipendiumi elamiskulu osa kolme esimese õppekuu eest ning ühte sõidukulu osa, kanname üle hiljemalt kaks nädalat enne välisõpingute algust, kuid mitte enne stipendiumilepingu allkirjastamist.

Järgnevad osamaksed kanname üle pärast väliskõrgkooli või -teadusasutuse kinnituskirja esitamist seal stipendiumi saamise perioodil õppimise kohta. Kinnituskirja palume saata Haridus- ja Noorteametile e-posti teel. Juhul, kui stipendiaadile on eraldatud stipendium kaheks edasi-tagasi reisiks, makstakse teine stipendiumi sõidukulu osa välja pärast vahearuande esitamist.

Stipendiumi ettemakset ei tehta isikutele, kellel on täitmata varasemad lepingulised kohustused Haridus- ja Noorteameti ees.

Stipendiumi lõpparuanne

Kõigil stipendiaatidel tuleb ühe kuu jooksul pärast välisõpingute lõppemist esitada aruanne. Aruanne sisaldab:

  • Täidetud aruandevormi.
  • Väliskõrgkooli või teadusasutuse poolt välja antud kuupäevalist kinnituskirja seal stipendiumi saamise perioodil õppimise kohta (skaneerituna).
  • Ülevaadet tehtud tööst (500–1500 sõna) välismaise juhendaja allkirjaga (skaneerituna).

Aruande palume esitada elektroonilises taotluskeskkonnas

NB! Juhul, kui aruannet või kinnituskirja õigeaegselt ei esitata, või kui selgub stipendiumi mittesihipärane kasutamine, on stipendiaat kohustatud stipendiumi tagasi maksma.

Vahearuanne

Enam kui kuus kuud kestvate välisõpingute korral tuleb kuue kuu möödumisel esitada vahearuanne. Vahearuanne sisaldab:

  • Vabas vormis lühikokkuvõtet senisest tegevusest välismaal (500–1500 sõna).
  • Väliskõrgkooli (või juhendaja) kinnitust stipendiumiperioodil õppetöös osalemise kohta (skaneerituna).

Vahearuande esitamise tähtaeg sätestatakse stipendiumilepingus. Vahearuande ja selle juurde kuuluvad lisad palume saata Haridus- ja Noorteametile e-postiga.

Vahearuande õigeaegne esitamine on stipendiaadi huvides, sest ilma vahearuande kinnitamiseta ei saa me teha stipendiumi järgmist osamakset.

Välislähetuste stipendium

Toetame Eesti kõrgkoolide noorteadlaste ja magistrantide lühiajalisi õppetööga seotud välisreise. Näiteks: konverentsil osalemine, raamatukogus töötamine, laboratooriumi kasutamine, oma loengu arendamine, töö kraaditöö juhendajaga, täienduskursustel osalemine, konsultatsioonid, suvekoolid. Korraga toetame kuni 30 päeva pikkust välismaal viibimist.

Taotlusvoorude tähtajad 2021. aastal:

  • 1. märts 2021 (lähetused 1.04.2021 kuni 30.09.2021)
  • 1. juuni 2021 (lähetused 1.07.2021 kuni 30.09.2022)
  • 1. oktoober 2021 (lähetused 1.11.2021 kuni 30.09.2022)
  • 1. detsember 2021 (lähetused 01.01.2022 kuni 30.09.2022)

Taotluse esitamise võimalus avaneb elektroonilises taotlussüsteemis üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega.

taotlussüsteemi

Lisainfo:

Marilyn Fridolin
Stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist
+372 6999 397
marilyn.fridolin@harno.ee

Välislähetuste stipendiumi taotlemine

Stipendiumi võivad taotleda:

  • Eesti kõrgkoolide magistri- ja doktoriõppe õppekavade üliõpilased.
  • Eesti kõrgkoolide integreeritud õppekavade üliõpilased, kellel on õppekavast läbitud aineid vähemalt 180 EAP ulatuses.
  • Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumiga väliskõrgkoolides õppivad üliõpilased, sh Euroopa Ülikool-Instituudis õppivad üliõpilased.
  • Eestis tegutsevad arst-residendid.
  • Eesti kõrgkoolide noored teadlased ja õppejõud, kes ei ole vanemad kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui viis aastat. Vanemapuhkusel olnutel on võimalik piiranguid proportsionaalselt pikendada.
  • Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste noored teadlased, kes on seotud kõrgharidustasemel õpetamisega (sh juhendamine) ja kes ei ole vanemad kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. Vanemapuhkusel olnutel on võimalik piiranguid proportsionaalselt pikendada.

Akadeemilise puhkuse ajal on stipendiumi kasutamine lubatud üksnes juhul, kui koduülikooli õppetöökorralduse eeskiri lubab akadeemilise puhkuse ajal õppetöös osaleda.

Stipendiumi saab taotleda ühe inimese kulude katteks. Grupitaotlusi vastu ei võeta. Kui ühest kõrgkoolist esitatakse samal üritusel osalemiseks ühelt erialalt ja õppeastmelt enam kui kaks taotlust, saadetakse hindamisele kaks kõige esimesena ametini jõudnud korrektset taotlust (aluseks korrektse taotluse esitamise kuupäev).

Ühele isikule määratakse maksimaalselt kaks stipendiumi õppeaastas (arvestuse aluseks on vastava õppeaasta taotlusvoorud). Ühte taotlusvooru saab taotleja esitada ühe taotluse.

Taotleja peab tähtajaks esitama elektroonilise taotlussüsteemi kaudu järgmised dokumendid:

  • Taotlusvorm (taotlussüsteemis, sisaldab motivatsioonikirja).
  • Soovituskiri juhendajalt (üliõpilased) või otseselt juhilt (noored õppejõud/teadlased) esitada kas digiallkirjastatult või paberil allkirjastatud dokument skaneerituna.
  • Kinnitus Eesti kõrgkoolis õppimise/töötamise kohta, mille annab välja kõrgkool või kinnitus Eesti teadus- ja arendusasutuses töötamise kohta koos kinnitusega kõrgharidustasemel õpetamise (sh juhendamise) kohta esitada kas digiallkirjastatult või paberil allkirjastatud dokument skaneerituna.
  • Ürituse kutse või registreerimiskinnitus vastuvõtvalt asutuselt, raamatukogu kinnituskiri või lahtiolekuaegade väljavõte asutuse kodulehelt, laboratooriumi vms teadusasutuse allkirjastatud kutse.
  • Osavõtutasu hüvitamise taotlemisel osavõtutasu suurust tõendav dokument. Kui osavõtutasu on juba tasutud, siis ka maksmist tõendav dokument (konto väljavõte, maksekorraldus).
  • Kui lähetuse eesmärk on osalemine ettekandega konverentsil, siis tuleb taotluse juurde esitada kinnitus, et ettekande abstrakt on vastuvõetud või esitatud (nt meili teel korraldajate poolt saadetud kinnitus).

Taotluse esitamise hetkel on ürituse kohta esitatavalt dokumendilt oluline näha, mis üritusega on tegemist ning kus ja millal see toimub. Vajadusel võib esitada ka mitu dokumenti (nt registreerimisvorm, päevakava ja eraldi kinnitus ettekande vastuvõtmise kohta).

Taotlusvorm koos lisadega peavad olema vormistatud eesti või inglise keeles.

Posti teel ei pea saatma paberkandjal allkirjastatud dokumentide originaale. Haridus- ja Noorteametil on õigus kontrollida vajadusel üleslaetud dokumentide vastavust originaalidele. 

Taotlussüsteem

Konkursi tingimustele vastavaid taotlusi hindavad teaduskraadiga eksperdid. Iga taotlust hindab vähemalt kaks eksperti. Erinevate aspektide eest ühe eksperdi poolt antud hinnete maksimumsumma on 30 punkti. Ekspertide koondhinnete summa alusel kujuneb taotlejate järjestus, mis on nõukogu otsuse aluseks.

Juhul, kui kahe eksperdi poolt antud koondhinded erinevad 10 punkti või enam, küsitakse taotlusele hinnang ka kolmandalt eksperdilt. Sellisel juhul võetakse taotlejate järjestamisel arvesse kaks arvuliselt lähedasemat koondhinnangut. Kui kolmanda eksperdi poolt antud koondhinne jääb täpselt kahe varasema eksperdi koondhinnete vahele, võetakse järjestuses aluseks kahekordne koondhinnete keskmine.

Eksperdid hindavad taotlusi lähtudes järgmistest aspektidest:

  • Kas taotleja lähetusel on selge eesmärk?
  • Kas üritus/sihtkoht on eesmärki silmas pidades sobilik?
  • Kas taotlejal on üritusel/õppeperioodil aktiivne roll?
  • Kas taotleja on motiveeritud ja lähetuseks valmistunud?
  • Millisel määral on lähetus seotud taotleja senise tegevusega?
  • Kas soovituskiri on asjakohane ja veenev?

Stipendiumi eraldamise otsustab programmi nõukogu ekspertide poolt antud koondhinnete summa alusel. Nõukogu pädevuses on otsustada, millise koondhinnete summa saanud taotlusi toetada. Juhul kui võrdse koondhinnete summa on saanud mitu taotlust, kuid eelarve ei võimalda neid kõiki toetada, võib nõukogu eelistada taotlusi vähemesindatud valdkondadest või kõrgkoolidest. Stipendiumi eraldamise otsused fikseeritakse nõukogu koosoleku protokollis.

Hindamisprotseduur võtab aega kuni 45 päeva alates tähtajana välja kuulutatud kuupäevast.

Stipendium koosneb sõidu- ja majutuskulude osast, päevarahadest ja vajadusel osavõtutasuhüvitisest.

  • Stipendiumi majutuskulude osa, mille suuruse arvestuse aluseks on ürituse ametlik kestvus ja põhjendatud juhul üks päev enne ja pärast üritust. Lähetuse päevade arv ei ole võrdne ööde arvuga (nt kuuepäevase lähetuse puhul on viis ööd, 14 päevase lähetuse puhul 13 ööd jne, vaata näidet) ning iga välismaal veedetud öö eest makstakse stipendiumi järgmiselt:
    - 3-6 päevase lähetuse (2-5 ööd) puhul 80 eurot öö eest
    - 7-14 päevase lähetuse (6-13 ööd) puhul 60 eurot öö eest
    - 15-30 päevase lähetuse (14-29 ööd) puhul 35 eurot öö eest.
  • Stipendiumi sõidukulude osa on võimalik taotleda välislähetuse lähtekohast sihtkohta (ürituse või individuaalse töö toimumise kohta) ja tagasi reisimiseks. Lähtekohaks loetakse üldjuhul linna, kus asub koduülikool. Ainult ühel suunal reisimiseks ei ole võimalik stipendiumi saada. Rahastatakse nii Eestist kui välismaalt algavaid reise.

    Stipendiumi sõidukulu osa suurus sõltub lähte- ja sihtkoha vahelisest distantsist ja sisaldab kõiki reisimisega seotud kulusid, sealhulgas transporti lennujaama ja lennujaamast sihtkohta. Eraldi viisakulusid ei hüvitata.

    Distantsi arvestamisel kasutatakse Euroopa Komisjoni veebipõhist kalkulaatorit: http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm

    Kui lähte- ja sihtkoha vaheline distants on kuni 99,99 km (kaasa arvatud), hüvitatakse kulud kuludokumentide põhiselt kuni 180 euro ulatuses. Kui lähte- ja sihtkoha vaheline distants on 100,00 km või enam, arvestatakse stipendiumi sõidukulu osa vastavalt tabelile. Tabeli leiad ühikuhindade määrusest
  • Stipendiumi päevaraha osa makstakse 32 eurot välislähetuse päeva kohta. Päevi loetakse ürituse ametliku toimumise aja järgi või individuaalses tööplaanis toodud ajakava järgi, millele võib põhjendatud juhul lisanduda üks päev enne ja üks päev pärast. 
  • Üritusel osalemise tasu kaetakse kuludokumendi alusel kuni 400 euro ulatuses. Ekskursioonidel, õhtusöökidel ja vastuvõttudel osalemise kulu ei hüvitata. Kui üritusel osalemise tasu sisaldab üritusega seotud majutuskulu, on põhjendatud juhtudel võimalik taotleda üritusele eelneva öö ning üritusele järgneva öö eest stipendiumi majutuskulu osa, mida osavõtutasu ei sisalda. 

Oluline lisainfo

Kristjan Jaagu stipendiumiga kaetavate kulude katteks ei ole lubatud kasutada teisi rahastamisallikaid, välja arvatud isiklikud vahendid. Taotleja lõpliku stipendiumi suuruse otsustab stipendiuminõukogu ja määratud summat ei saa suurendada ning seda võib kasutada ainult taotluses näidatud lähetuse rahastamiseks.

Taotletav stipendiumisumma arvestatakse taotlusvormis automaatselt vastavalt sihtkohale ja lähetuse kestvusele. Stipendiaat võib reaalsete kulude tegemisel arvestuse aluseks olnud kulude jaotust muuta, kui toetatud lähetuse teised tingimused (periood, sihtkoht, ürituse olemus jm) jäävad samaks.

Stipendiumi saab taotleda ürituse/individuaalse töö perioodiks vastavalt esitatud kutsel toodud kuupäevadele, millele lisaks võib stipendiumiperioodi põhjendatud juhul lisanduda üks päev enne ja üks päev pärast. Lisapäevade vajadus tuleb taotluses stipendiumiperioodi sisse märkida.

Stipendiuminõukogu poolt valitud stipendiumi saajatega sõlmib amet üldjuhul üks kuu enne lähetuse algust lepingu, mis sätestab stipendiumi suuruse ning kasutamise tingimused.

Stipendium kantakse stipendiumi saaja arveldusarvele hiljemalt 14 päeva enne välislähetuse algust, kuid mitte enne stipendiumilepingu allkirjastamist. Stipendiumi ettemakset ei tehta isikutele, kellel on täitmata varasemad lepingulised kohustused ameti ees.

Toetuse saaja kohustub nimetama asjakohastes dokumentides ja sõnavõttudes õpingute toetajana Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametit.

NB! Enne lepingu sõlmimist tuleb stipendiumi saajal esitada meile üritusele registreerumiskinnitus ja ettekande vastuvõtmise kinnitus (v.a juhul, kui nimetatud dokument on taotlusega koos juba esitatud või ettekandega esinemine ei olnud lähetuse eesmärk).

Stipendiumi saaja on kohustatud esitama ametile ühe kuu jooksul pärast lähetuse lõppemist järgmised dokumendid:

  • Aruanne (aruandevorm on taotlussüsteemis kättesaadav peale lepingu sõlmimist).
  • Kinnituskiri üritusel osalemise kohta (sertifikaat, tunnistus vms).

Juhul kui aruannet õigeaegselt ei esitata või kui selgub toetuse mittesihipärane kasutamine, on stipendiumi saaja kohustatud stipendiumi tagasi maksma. Kui lähetuse tegelik kestus on lühem, kui stipendiumi saajaga sõlmitud lepingus fikseeritud stipendiumiperiood, küsitakse enam makstud stipendiumi osa tagasi. Ühtegi kuludokumenti ei ole vaja esitada.

Programmi juhtimine ja nõukogu

Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi algatasid 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutus Archimedes. 1. augustil 2020 viidi programmi tegevused üle Haridus- ja Noorteametisse. 

Programmi juhib nõukogu. Kristjan Jaagu programmi nõukogul on seitse liiget:

  • Jakob Kübarsepp - Nõukogu esimees (Tallinna Tehnikaülikool, professor)
  • Arvi Hamburg (Eesti Inseneride Liit, president)
  • Priit Reiska (Tallinna Ülikooli  õppeprorektor)
  • Helen Eenmaa-Dimitrieva (Tartu Ülikool, Kristjan Jaagu vilistlaste esindaja)
  • Eva Piirimäe (Tartu Ülikool, dotsent)
  • Kaija Kumpas-Lenk (Haridus- ja Noorteamet, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri arendusjuht)
  • Sigrid Vaher (Haridus- ja Teadusministeerium, kõrghariduse osakonna asejuhataja)

Nõukogu koosseis ja töökord on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

Naine koosolekul

Tulemused

Taotlusvoorude tulemused 2019. aastal

Taotlusvoorude tulemused 2018. aastal 

Taotlusvoorude tulemused 2017. aastal 

Taotlusvoorude tulemused 2016. aastal

Taotlusvoorude tulemused 2015. aastal

Viimati uuendatud 10.06.2021