Noortevaldkonna kvaliteedihindamise juhend

Mudeli eesmärke täpsustavad alaeesmärgid, mis kirjeldavad, milliste tegevuste ja korralduslike lahenduste kaudu eesmärkideni jõutakse.

KOV-i mudelis on 13 alaeesmärki, mis jagunevad nelja eesmärgi vahel ning katavad noortevaldkonna korraldamise peamised juhtimis-, teenuse- ja arendusvaldkonnad.

Alaeesmärgid on:

1.1. Noorsootöö ja huviharidus on sätestatud KOV-i ametlikes dokumentides prioriteedina. 
1.2. Noori kaasatakse otsuste tegemise protsessi. 
1.3. Olemas on professionaalsed ja motiveeritud noortevaldkonna töötajad. 
1.4. Noorsootööasutused ja huvikoolid on noortele ligipääsetavad ja hästi varustatud. 
1.5. Noortepoliitikat kujundatakse noorte, sealhulgas tõrjutusriskis noorte vajadustest ja huvidest lähtuvalt.

2.1. Noortele on loodud mitmekülgsed võimalused noorsootöös ja huvihariduses osalemiseks. 
2.2. Noortele on tagatud mitmekülgsed võimalused ettevõtlikkuse suurendamiseks ja digivõimaluste kasutamiseks. 
2.3. Soodustatakse noorte kodanikuteadlikkuse suurendamist, kodanikukasvatuse tõhustamist ja mitmekultuurilisuse väärtustamist. 
2.4. Tunnustatakse ja arvestatakse õpikogemust ning õpitulemusi.

3.1. Soodustatakse noorte osaluskogemuse saamist. 
3.2. Soodustatakse noorte kodanikualgatust.

4.1. Noortele suunatud info on kättesaadav. 
4.2. Ennetustegevus ja tugi probleemidega toimetulekul on mitmekülgne ning seda toetab laiapõhjaline koostöövõrgustik.

Alaeesmärgid annavad suuna, mida hinnata, ning indikaatorid täpsustavad, mille alusel hinnang kujuneb.

Iga alaeesmärki täpsustavad indikaatorid, mis aitavad hinnata:

• kas vajalikud tegevused ja lahendused on olemas;  
• kui süsteemselt ja järjepidevalt neid rakendatakse;  
• millist väärtust ja mõju need loovad.  

KOV-i mudelis kasutatakse kaht tüüpi indikaatoreid:

• väljundindikaatorid, mis kirjeldavad eelkõige tegevusi, praktikaid ja korralduslikke lahendusi – seda, mida tehakse ja kuidas see on korraldatud.

• tulemusindikaatorid, mis kirjeldavad tegevuste tulemusi – seda, milleni tegevused viivad, näiteks osalust, kättesaadavust või muutusi noorte olukorras. 

   

Väljundindikaatorite puhul:

• antakse iga indikaatori kohta selgitus;  
• kirjeldatakse, kuidas tegevus on korraldatud;  
• lisatakse asjakohased tõendid, mis toetavad hinnangut.  

Tõendid aitavad näidata, kuidas kirjeldatud praktikad tegelikult toimivad.

Tulemusindikaatorite puhul: 

• kasutatakse andmeid, mis aitavad tulemusi hinnata;  
• andmed võivad pärineda olemasolevast statistikast, näiteks EHIS-est, noorteseirest või Statistikaametist;  
• vajaduse korral kogutakse andmeid küsitluste või muude andmekogumismeetodite kaudu.

Tulemusindikaatorid aitavad hinnata tegevuste tulemust ja mõju.

Indikaatoreid ei hinnata eraldi, vaid alaeesmärgi kontekstis tervikuna. Hinnang kujuneb järgmiste tegurite põhjal:

• väljundindikaatorid ehk tegevused ja korraldus;
• tulemusindikaatorid ehk tulemused ja mõju;  
• tõendid ja andmed;
• ühine arutelu.