Noortevaldkonna kvaliteedihindamise juhend

Noortevaldkonna kvaliteedihindamise juhendi eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi ja noortevaldkonna tegijaid noortevaldkonna kvaliteedi teadlikul juhtimisel ja arendamisel. Kvaliteet noortevaldkonnas ei teki iseenesest, vaid eeldab süsteemset lähenemist, mis hõlmab tegevuste kavandamist, elluviimist, tulemuste hindamist ja pidevat parendamist. Juhendmaterjal pakub selleks ühtse raamistiku, kirjeldades hindamise põhimõtteid, protsessi ja rolle.

3.3. Hindamise põhimõtted ja rollid

Kvaliteedihindamine põhineb ühistel põhimõtetel, mis aitavad tagada protsessi usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja arendava iseloomu. Hindamine ei ole kontrolliv ega karistav tegevus, vaid koostöine protsess, mille eesmärk on toetada noortevaldkonna teadlikku arendamist.

Hindamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

  • läbipaistvus – eesmärgid, etapid ja ootused on kõigile osapooltele selged;  
  • arendav lähenemine – fookus on õppimisel ja parendamisel;  
  • tasakaalustatus – hinnatakse nii tugevusi kui ka arenguvajadusi;
  • koostöisus – väärtustatakse dialoogi ja erinevaid vaatenurki.  

Hindamisel arvestatakse kohaliku omavalitsuse konteksti ja eripära ning hinnanguid ei kujundata teiste omavalitsustega võrdlemise põhjal. 

 

Ühised alused hindajatele

Nii enese- kui ka välishindajad lähtuvad samast mudelist (vt alapeatükki 3.2) ning hindavad noortevaldkonna korraldust tervikuna.

Hindamise aluseks on:

  • eesmärgid, alaeesmärgid ja indikaatorid;
  • tõendid ja andmed;
  • arutelu ja ühine tõlgendus ehk konsensushinnang.

Hinnang ei põhine üksikutel tähelepanekutel, vaid kujuneb erinevate allikate ja vaatenurkade põhjal tervikpildina. 

Viimati uuendatud 21.08.2026

Viimati uuendatud 16.09.2026