Noortevaldkonna kvaliteedihindamise juhend

Noortevaldkonna kvaliteedihindamise juhendi eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi ja noortevaldkonna tegijaid noortevaldkonna kvaliteedi teadlikul juhtimisel ja arendamisel. Kvaliteet noortevaldkonnas ei teki iseenesest, vaid eeldab süsteemset lähenemist, mis hõlmab tegevuste kavandamist, elluviimist, tulemuste hindamist ja pidevat parendamist. Juhendmaterjal pakub selleks ühtse raamistiku, kirjeldades hindamise põhimõtteid, protsessi ja rolle.

3.8.2. Hindamise ajastamine ja seosed teiste protsessidega

Hindamise ajastamisel on oluline arvestada kohaliku omavalitsuse töökorralduse ja teiste protsessidega.

Soovitused ajastamiseks:

  • planeeri hindamine nii, et tulemused jõuaksid arengukavade ja tegevusplaanide koostamisse;
  • seo arendustegevused eelarve planeerimisega;
  • ajasta noorte kaasamine perioodile, mil osalemine on realistlik, näiteks kooliperioodile;
  • väldi hindamise koondumist liiga lühikesse ajavahemikku. 

Kvaliteedihindamine on seotud mitmete KOV-i juhtimis- ja planeerimisprotsessidega.

Olulisemad seosed on:

  • teenuste arendamine ja korraldamine;
  • personalipoliitika ja koolitusvajadused, näiteks ametikohtade struktuur, kvalifikatsiooninõuded, töötasu alammäärad, palgajuhendid ning koolitus- ja arenguvõimalused;
  • koostöö ja partnerlussuhted, näiteks koostöö haridus-, sotsiaal- ja kolmanda sektori partneritega teenuste kavandamisel ja elluviimisel.

Hindamise sidumine nende protsessidega:

  • aitab vältida dubleerimist;
  • suurendab hindamistulemuste kasutamist;
  • toetab teadlikku juhtimist.

Läbimõeldud hindamistsükkel ja teadlik ajastamine aitavad tagada, et kvaliteedihindamine ei ole üksik tegevus, vaid osa järjepidevast ja mõjusast arendusprotsessist. 

Viimati uuendatud 27.08.2026

Viimati uuendatud 16.09.2026