Noortevaldkonna kvaliteedihindamise juhend

Noortevaldkonna kvaliteedihindamise juhendi eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi ja noortevaldkonna tegijaid noortevaldkonna kvaliteedi teadlikul juhtimisel ja arendamisel. Kvaliteet noortevaldkonnas ei teki iseenesest, vaid eeldab süsteemset lähenemist, mis hõlmab tegevuste kavandamist, elluviimist, tulemuste hindamist ja pidevat parendamist. Juhendmaterjal pakub selleks ühtse raamistiku, kirjeldades hindamise põhimõtteid, protsessi ja rolle.

3.7.1. Hindamistulemuste tõlgendamine

Hindamistulemuste tõlgendamine algab tervikvaate loomisest, kus tulemusi vaadeldakse koondatult, mitte üksikute hinnangute kaupa.

Haridussilma koondatud hinnangud, põhjendused ja tõendid võimaldavad:  

  • näha noortevaldkonna korralduse üldist pilti;
  • tuvastada tugevusi ja kitsaskohti;
  • märgata korduvaid mustreid erinevate alaeesmärkide lõikes.

Tõlgendamisel on oluline:

  • otsida seoseid eesmärkide ja alaeesmärkide vahel;
  • hinnata, kas probleemid on üksikud või süsteemsed;
  • vältida järelduste tegemist üksikute hinnangute põhjal.

Tulemuste tõlgendamine on oluline samm, mille käigus kujundatakse hindamistulemustest alus juhtimisotsuste tegemiseks. Selle etapi eesmärk on viia hindamine praktiliste arengusuundade ja otsusteni.

Tulemuste tõlgendamine toimub enesehindamise meeskonna juhtimisel. Selle käigus: 

  • analüüsitakse hindamistulemusi tervikuna;  
  • seostatakse tulemused KOV-i strateegiliste eesmärkidega;  
  • sõnastatakse järeldused, mis on aluseks edasistele otsustele.  

Tõlgendamisse kaasatakse:

  • KOV-i noortevaldkonna eest vastutav ametnik või juht, kellel on otsustusvastutus;  
  • enesehindamise meeskond, kes teeb sisulise analüüsi ja sõnastab järeldused;  
  • vajaduse korral KOV-i juhtkond ja partnerid.

Ilma selle etapita jääb hindamine kirjeldavaks ega täida oma eesmärki kvaliteedi arendamise tööriistana. 

Viimati uuendatud 27.08.2026

Viimati uuendatud 16.09.2026